Pääsusaba liblikas - Swallowtail Butterfly

Eile pärastlõunal, kui päike pilve tagant välja tuli ja ilm ühtäkki soojaks läks, jõudis suvi justkui hetkega päriselt kohale. Ritsikate sirin, kimalaste sumin ja liblikate vaikne lend. Liblikaid on siiani muidu väga vähe olnud. Mõned päevad tagasi nägin suve esimest kollast liblikat ja siiani ainsaks ta jäigi. Vilksamisi on olnud aias ka kirjusid koerlibliklasi ning pruune silmikuid. Pisut enam on valgeid liblikaid.

Sellel eilsel soojal päraslõunal ilmus aga välja ka pääsusaba. Mõtlesin, et kas ta sel suvel tulebki, kui ilmad kehvapoolsed ja liblikate arvukus üldiselt väga kasin. Aga tema lemmikfloks juba õitseb ja aeg iseenesest oleks sealmaal. Ja siis ta ühtäkki tuligi, lauge liugleva lennuga. Proovis esmalt üht üht lille, siis teist ja lõpuks pidas ikka kõige paremaks lillaka tooniga väikseõielise floksi. Möödunudki suvel oli too just see, mis pääsusaba kõige enam köitis. Tegin sellest päris toreda videogi.

Pääsusaba liblikas/ Swallowtail Butterfly in my Bee&Butterfly Bed

Juuli lõpul ja augustis lendab pääsusabade teine põlvkond. Liigikirjelduste põhjal juhtub see üldiselt vaid soojadel suvedel, mistõttu eilset kohtumist võib pidada heaks õnneks. Vilksamisi nägin pääsusaba aias ka kevadel maikuus, kuid siis ta pikemalt ei peatunud. Olen nüüd kahel järjestikusel aastal näinud pääsusabasid siin nii kevadel kui suvel, seega võiks arvata, et neil on siin püsiv asurkond tekkinud. Varasemalt olid need kohtumised väga-väga harvad. Paar korda elu jooksul meie aias ehk. Ja minetea, ehk on siin oma osa ka rajatud liblikapeenral! Mulle meeldiks nii mõelda.

Pääsusaba liblikapeenras/ Swallowtail in my Bee&Butterfly Bed

Pääsusaba/ Old World Swallowtail Butterfly - Papilo machaon

Pääsusabade arvukuse peamiseks mõjutajaks peetakse intensiivset ja ühekülgset põllumajandust ning mürkide kasutamist põldudel. Kest teab, kuid ehk on meie loodus ka puhtamaks ja mitmekesisemaks saamas ja pääsusabade arvukuski seeläbi tõusuteel. Liblikaraamatu andmetel on meie liblikapopulatsioonid võrdelmisi heas seisus võrreldes Euroopa omadega. Kui vaid ilm ka natukenegi neid soosiks!

Pääsusaba/ Papilo machaon

Eile juhtus aga veel midagi väga imelist. Lisaks floksi nektariga maiustamisele otsustas pääsusaba poetada oma mune liblikapeenra kõrval kasvavatele tillitaimedele. Kokku kuus muna! See oleks justkui olnud, et ta usaldas oma lapsed minu hoolde ja kasvatada. Päriselt see muidugi nii pole, kuid mõte on ilus mõelda. Teen kõik, et nad kasvaksid turvaliselt ilusateks suurteks liblikateks - tillid on nüüd kaitse all. Kaheksa päeva pärast peaksid kooruma vastsed, siis 6-7 nädalat ablast söömist ning siis nukkuma. Põnev!

Üks kuuest/ Swallowtail egg on dill

Täna sajab ja eilne liblikasuvi on saanud mälestuseks. Vihma ma aga väga ootasin, sest siin ei olnud sadanud juba nädalaid, vaatamata siin ja seal Eestimaad kosutanud suurtele sadudele viimasel ajal. Ehk sajab ära ja tuleb jälle suvi!


Summary: Old World Swallowtail - Papilo machaon

Yesterday afternoon, when clouds scattered and sun came out, making a day warm, I suddenly felt like true summer had arrived. Crickets were singing, bumblebees humming and butterflies gliding through the air. It has been poor summer butterfly wise - too cold and cloudy. That much bigger was my amusement when I noticed a Swallowtail Butterfly flying around my garden, searching for nectar. She tasted many flowers but ended up on her favourite - little blue phlox, which was most likable last summer too. I made a little video of swallowtail feeding on it back then.

By the information provided on that species, Old World Swallowtails are on wings twice a year in warmer climates and only once in May in northern regions. So it was a nice surprise to see it now, in late July in such a poor year. Swallowtails are hibernating as pupae. It was also said that it has become rare because of intensive agriculture and loss of natural habitats. I remember seeing it only couple of times in my whole childhood, but in last two years I have noticed it in my garden both, in springs and summers. Maybe our nature and biodiversity is doing better now in Estonia, compared to Soviet times. At least almost all butterfly species are in increase according to new butterfly book, given out 2014. At the same time, things are not looking so good in Central and Western Europe.

Old World Swallowtail is our biggest butterfly

But real magic happened when my rare visitor decided to lay some eggs on dill growing near by my Bee&Butterfly Bed. All together six eggs! It felt like she entrusted me to look after her babies. Well those dills are well protected now! Hope that those hatch well and I can share pictures of colourful caterpillars soon enough!

Mere taga, Krisi aias Hiiumaal

Hiiumaaga on mul kujunenud kuidagi oma suhe. See algas siis, kui kursuseõde otsustas saarele kolida ja seal tööle hakata. See tundus kui välismaale asumine. Ja välismaalane kutsus vahel ka külla, talvel ikka sünnipäevaks ja suvel niisama. Ja salamisi läks nii Hiiumaa mulle hinge. Ühelt poolt on see saar ise, mis oma karge loodusega köidab, kuid teisalt on see minu tutvusringkond, mis mingitpidi saarega seotud ning mind ikka ja jälle siia tagasi toob. Nii mõned korrad aastas.

Seekordne, juba kolmas käik sel aastal, tõi ühe tutvuse veel juurde. Juba möödunud suvel mõtlesin, et võiks Krisi ja tema aia Hiiumaalt üles otsida. Ju tookord jäi otsustavusest või millestki muust puudu, kuid teoni endani ma ei jõudnud. Kuna seekord Kris ise andis väikese taganttõuke, siis võtsin külaskäigu rõõmuga ette.

Olin endale loonud kujutluspildi, et Kris elab kuskil lääne-Hiiumaal, sügaval metsade sees. Tegelikkuses on ta aga päris "linna" lähedal ja kättesaadav. Seda erilisemaks muutub hästi hoitud ajalooline talukompleks ja romantiline lilleaed selle ümber. Ja nii pehme ja naiselik, kui paistab Krisi blogist tema aed, seda ta ka tegelikkuses on. Oma vaatenurka läbi piltide pakun järgnevalt ning loodan, et ka perenaine ise leiab midagi huvitavat; kuigi meie vaated ja pildistamisstiil on küllalki sarnased.

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

See, kustmaalt Hiiumaa kaunid aasad üle lähevad loodud lillepeenardeks, on pea märkamatu, sest kõik sulab justkui kokku üheks tervikuks. Raudrohud on aasal ja raudrohud on peenras, sest nii on perenaine soovinud ja see ongi kõik väga õige ja hea. Sõrmkübarad on omakorda läinud pisut rändama ja piirid aina hägustuvad. Küll inglise aednikud siin õhkaks...

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Lilleaas talu ümber/ Natural meadow around farm

Hägused piirid/ Blurry borderlines between Nature and Garden

Kooslused/ Associations

Mida majale lähemale, seda roosilisemaks vaateks muutuvad, sest perenaise suureks armastuseks paistavad olema ka roosid. Ja kuigi need kuninglikud lilled oleks justkui lossiaia taimed, siis sobituvad nad imeliselt ka talukeskkonda. Koos õrnade õhuliste taustataimede ja tagasihoidlike kaaslastega moodustuvad ilmelised kooslused. Kris oskab neid kokku panna!

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Kris'i aed/ Kris's Garden, Hiiumaa 19.07.2015

Vaatan pilte ja mõtlen, et kas jäi midagi puudu? Kõike ju pildis nagunii edasi ei anna, need on vaid motiivid ja killud. Siiski jaa, lambad, kus on lambad? Eks tuleb tagasi minna ja vead parandada! :) Aitähh lahkele pererahvale väga sisuka ja meeldejääva õhtupooliku eest! Järgmiste kohtumisteni!


Summary: Kris's Garden on Hiiumaa Island

With a second biggest island of Estonia, Hiiumaa, I have a special relationship. It all started back in 2000's when one of my friends from university moved to work and live over there. She kindly invited all her friends to visit her in winters for birthdays and for little get always in summers. I used almost every oppurtunity and got hooked by the wild nature and kind people of the island.

Now, later on life has brought many people to my path, tied with Hiiumaa some ways. So every now and then I find myself on that island, enjoying sights, food and companion. This time, which was for the third time in 2015, was special however. I met one of my fellow garden blogger from Estonia -Kris. She is actually first one, whose garden I have visited now. I felt an urge meet her and her beautiful garden already last summer, but I guess I was bit too shy to make first move.

Kris's Garden is as beautiful as her blog, very soft, rosy and feminine. It is almost impossible to detect, where beautiful blooming meadows, typical to Hiiumaa, are becoming to delicately composed borders. All borderlines are blurred and softened. Several Achilleas have made their way to flowerbeds, while some Digitalis plants have escaped and spread to nearby areas. Next to old and beautiful farm house, beds become rosier, as the garderes is very fond of them. Roses have beautifully mixed with good companions and backdrops which let the queens of the flower world shine their fullest.

I'm very glad that I have yet another link to beautiful Hiiumaa, thanks to kind gardener Kris! Hope to be back soon!

Hostanurgad

Kaks aastat tagasi kirjutasin oma hostanurgast meie köögi akna all. See on ikka üks tore nurgake küll, mulle kohe väga meeldib. Ja tundub, et hostad ise tunnevad seal ka päris hästi. Kuna puhmad on jõudsalt laienenud, siis paar taime peaksin võib-olla järgmine aasta küll uude kohta istutama. Kuid hetkel naudin vaatepilti ja muhelen endamisi.

Hostanurgas, esiplaanil 'Stained Glass'/ In my Hosta Corner, 'Stained Glass' in front

Hostad 'Paradigm', 'Abiqua Drinking Gourd' & 'August Moon'

Hostade hea kasv on tingitud arvatavasti ka omavalmistatud komposti kasutamisest. Olen sellest hetkel tõelises vaimustuses. Just hostad said esimese jao ja küllap on nad rahul. Sügisel laotan ehk ühe kihi neile veel. Muud poputamist pole hostadega olnud. Kastnud olen vaid suure kuivaga ja sedagi põhjusel, et osa taimi on räästa varjus ja otse vihmavett ei saa.

Hostanurk/ Hosta Corner in full

Hetkel on hostanurgas 12 hostataime. Minu erilised lemmikud on 'Paradigm', 'Abiqua Drinking Gourd' ja sinihall hosta. Loomulikult on tegelikult kõik armsad ja toredad.

Hosta 'Great Expetations' on alles noortaim/ Hosta 'Great Expetations' in my Hosta Corner is still a young plant

Hosta 'Halcyon'

Üks tore väike hosta seltskond on mul veel, need on minid. Hiljuti täiendasin gruppi Elise Aiast toodud 'Hydon Sunset'iga ja see on ilus lisa. Varasemast ootasid ees 'Baby Bunting', 'Pandora's Box', 'Blue Mouse Ears' ja 'Cheerish'. Mõni pisi-pisi võiks veelgi olla, aga meil liigub neid vähe.

Miniature hostas 'Baby Bunting', 'Pandora's Box', 'Hydon Sunset' & 'Cheerish'

Kääbushostad ja pürenee ramondad/ Miniature hostas along with Ramonda myconi

Ramonda myconi, Hostas 'August Moon', 'Blue Mouse Ears' & 'Rainforest Sunrise'

Hostad säravad eriliselt just vihmaste ilmadega ja neid on tore praeguste sadudega aias vaadata. Pole hetke, mil nad näeks välja vettinud või õnnetud. Vastupid, veepiisad nende lehtedel panevad taimed eriliselt elama ja särama.

Äärmusest äärmusesse

See, et suusakujulised kiudpilved taevas ennustavad kindlat sadu lähima 12 tunni jooksul, sain ma täna hommikul teada Vikerraadio "Huvitaja" saatest. Seda need pühapäevased taevanägemused siis tähendasidki. Vihm tuli. Tuli oodatult, sest juba kippus väga kuivaks. Aga nüüd on terve nädala sadanud ja palju. Kraav on vett täis, kõik lirtsub. Maal vist ühtegi vihmavaba päeva polegi olnud. Laupäeval oli ka esimene äike, mida minul õnnestus tunnistada. Oli päris tugev ja lõi lähedale heleda raksakaga ka elektriposti. Vooluta olime paar tundi. Vahel suvetormidega (või sügistormidega) oleme olnud ka nädalapäevad ilma vooluta. 2010 augustis oli nii.

Eile (pühapäeval) pidas pool päeva kuiva, siis aga hakkas jälle sirtsutama. Ja vahele tegi ka tugevamat sadu, kokku õhtuni välja. Ma veel istutasin üht-teist ja lõpuks tilkusin nagu kalts. Taimedele muidugi esialgu kõik veel sobib. Teleekiad on see aasta mul üle pea. Kogu püsikupeenar on paras džungel.

Tänased pildid on telefonipildid.

Vihmase päeva püsikupeenar/ Perennials bed on rainy day

Uus suvelillepeenar/ New Summer Flowerbed

Ma pole jõudnud rääkida, et daaliatele ja kannadele tegin uue peenra. Eelmine peenar kippus pisut varju jääma, sest õunapuud aina kasvavad ja lõikaja on selline "tagasihoidlik" ja "hell". Nüüd on siis päikeselembid terve päeva päikeses, muidugi kui teda juhtub olema. Peenar on kaks nädalat vana ja vajab veel pisut küll kohanemisaega, kuid daaliad 'Bishop of Llandalf' avanesid juba eelmisel nädalavahetusel.

Kätte hakkab jõudma ka saagiaeg. Sel aastal on meil esimest korda magusad kirsid vilju täis. Piskut on ennegi olnud aga ju seekord kõik klappis. Ründajaid on samuti õnneks vähe. Muidu on alati juba enne valmimist kõik nahka pistetud kas rästaste, suurnokk-vintide või suisa nugiste poolt. Igaks juhuks ikkagi üritasime võrku ka panna ümber.

Magus-kirss 'Arthur'/ Sweet cherry 'Arthur'

Ja metsas ... metsas on esimesed seened! Kuulsin möödunud nädalal juttu, et saared on kukeseeni täis. Läksin siis oma kohtagi vaatama, ja oligi! Kuigi veel väiksed ja põhiosas alles tulemas, sai kastmejagu kokku.

Esimene metsasaak/ First chanterelles of 2015

Ilmaprognoosid suve augustini ei luba, kui üldse. Jätkub see mis on. Ehk nad siiski eksivad?!

Suve magusad lõhnad

Juuli algus on täis kõikvõimalikke magusaid lõhnu - jasmiinid, pojengid, maasikad, roosid ... See loetelu võiks jätkuda ja jätkuda. Roosilõhna on siiani meie aias siiski vähe olnud. Kuidagi mööda olen neist vaadanud siiani. Mis ei tähenda üldse mitte seda, et roosid mulle ei meeldiks, oh meeldivad küll! Võib-olla on lihtsalt siiani olnud olulisemaid taimi ja mõtteid.

Päris roosipeenart mu hing ei ihkagi. Pigem võiks neid olla pillatud üle aia, siia ja sinna, püsilillede vahele. Nii, nagu inglise aedades neid sageli kasutatakse. Aga ma olin seda mõtet ikka ja jälle edasi lükanud. Iga asi omal õigel ajal. Kui ma aga silmasin roosi 'Sweet Pretty' teiste seas, olin silmapikselt ära tehtud. Teda lihtsalt ei saanud maha jätta.

Uus roos 'Sweet Pretty'/ New rose 'Sweet Pretty in my Perennials Bed

'Sweet Pretty' leidiski omale asukoha püsikupeenras, kohas, kus meil umbes 20 aastat tagasi kasvasid kaks punast roosi. Ema, kas mäletad? Nüüd on siis roosa. Lihtne ja ilus. Sellised roosid mulle meeldivadki.

See on üks kummaline peenraserv nüüd küll - hostad vaheliti roosi ja kuivalembelise Faaseni naistenõgese 'Walker's Low' ja juus-stepirohuga. Lisaks veel kukehari 'African Sunset' ja roosad metssalveid 'Amethyst'. Aga ehk saavad hakkama kõik. Tistou peenar!

Rosa 'Sweet Pretty'

Rosa 'Sweet Pretty' along with Nepeta 'Walker's Low' , Sedum 'African Sunset' and Stipa capillata

Minu teine roos õitseb ka kaunilt. See on David Austini 'The Lark Ascending'. Pooltäidisõies on samuti teatavat lihtsuse võlu. Hetkel õisi täis, lehed terved ja ilusad. Näib tubli ja tugev sort olema. Sort on kõrge, nuusutamiseks kummardama ei pea.

David Austin's rose 'The Lark Ascening' in full bloom

Värvi hakkab võtma ka liblikapeenar. Liblikaid endid on vaid vähe - mõni üksik kirju ja mõned silmikud ka. Ka kiilid kadusid kuhugi ära. Selle eest on parme! Ja õhtuti veidi ka sääski.

Bee&Butterfly bed is picking up some colour too, yellow and purple tones in prominent now

Itoh peony 'Bartzella'

Sulev Savisaare raamatust lugesin, et must lauk meie kliimas vastu ei pea. Kuna eelmine talv polnud talve, siis on mu omad alles ja õitsevad ka. On vaid veidi madalamad kui möödunud kevadel.

Allium nigrum in my Bee&Butterfly Bed

Bee&Butterfly Bed

Sitsiila mesilauk/ Nectaroscordum siculum

Selle aasta moeteema on vist potipõllundus. Käinud on see läbi mitmetest blogidest, enamasti küll alternatiivlahenduste võtmes. Otsustasime ka maale teha sel kevadel lapikese. Sellist traditsioonilist, sest see on minu valik. Mulle meeldivad sirged taimeread ja puhas mullapind nende vahel.

Paari märkega olen varasemalt maininud külmi öid ja siis kuiva ja seda, kuidas maa muutub tuules kivikõvaks. Aedubade esimesest külvist ei tulnud praktiliselt midagi üles. Jaanipäeva sadude järel tehtud teise külviga läks paremini- on nüüd päris kenasti tärganud ja küllap saab enne sügist saakigi. Hästi kasvavad porgandid-peedid, kartul on nagu mets - neile ju uus maa meeldib. Meie lapikene on suure välja servas, kaerapõlluga kõrvuti ja päris mõnus on selle sahina keskel toimetada. Aga see võtab kõik aega, ikka pimedasse välja.

Our little Weg Plot on the edge of big oat field

Hernes/ Peas

Sibulad ja kartulid ja mälestused möödunud aegadest/ Onions, potatoes and memories of passed times

Kasvuhoones aga on esimesed põsed punaseks minemas!

Tomat 'Malle'/ First tomatoes

Selline see juuli algus siis on. Nüüd on hea sahmakas vihma ka tulnud ja seda oligi juba väga vaja. Pühapäeva õhtul põllul viimaseid toimetusi tehes pakkus taevas aga vaimustavaid vaateid, pilvi kui pinsliga tõmmatuid!

Eveneing sky on Sunday July 5th

Eveneing sky on Sunday July 5th

Eveneing sky on Sunday July 5th

Summary: Sweet Smells of July

July is filled with all kind of sweet smells - peonies, jasmines, strawberries, roses ... the list could go on and on. Rose fragrance however, has been rare in our garden. There were two red roses about 20 years ago in Perennials Bed but eventually they died out. But it's not that I don't fancy roses, oh I do, I do! I think I just have kind of been interested in some other plants more so far.

I don't think that I should have a special rose bed. I like them more traditional English Cottage Garden way - scattered around perennials beds, mixed with all kind of herbaceous plants and grasses. But so far, they have been missing in my schemes. When I saw rose 'Sweet Pretty' on one of the sales trays I simply couldn't resist, it had to become mine! So now I have a rose bush again in my Perennials Bed, on very same spot as 20 years ago. Only now, it is a pink one.

'Sweet Pretty' is single flower rose and I like it very much.  Simple blooms attract me, as they attract bees! And once again, what a lovely colour it has! It is in quite odd composition with hostas and dry loving catmints, stipas and sedums. But hopefully it will manage.

This spring we also re-established our Weg Plot. It was sudden decision and little late, but it is looking quite good now. Potatoes are huge and onions, carrots, beetroots, beans & peas are doing good too. Only French beans didn't get on. Was it cold nights or too try soil, who knows. Anyhow, I had to sow them again and the second bunch germinated well. It is a lot of work but also a great joy. Especially, if you have such a nice open oat fields around and beautiful skies above, like last Sunday evening.