Igal kevadel, kui mul saabub puhkus, siis mõtlen, et nüüd on aega kõike teha. On aega aeda korrastada, taimi istutada, võib-olla isegi pisut uut peenart teha, aiavilja maha panna, teiste aedu külastada, kindlasti ka niisama puhata (lugeda, molutada jms)... ja lõpuks ei saa justkui ikka midagi tehtud. Üks, millele ma veel alati mõtlen, et nüüd on rohkem aega pildistada ja päevaraamatut kirjutada, pikalt ja sisukalt, paljude piltidega. Aga ka sellega on tulemus alati praktiliselt üks - midagi ei saa tehtud. Pildistatud ehk vaid, see käib kiiremalt ja lihtsamalt. Aga selle viimasega on paraku paradoks - mida pikemad on päevad ja valgemad õhtud, seda pikemalt on tegutsemist väljas ja selleks muuks tubasemaks tõesti ei jäägi aega. Praegusel ajal tulen mina tuppa kell pool üksteist. Varsti veelgi hiljem. Siis pole muud kui vaid põhku pugeda.
Sellekevadine puhkus oli poolteist nädalat. Mis siis selle aja jooksul siiski tehtud sai? Tegelikult päris palju, võib rahul olla. Aed sai korda - no peaaegu. Suurem osa rohitud, murud kaks korda niidetud. Sel kevadel tegin ka päris palju ümberistutusi - töö mis mulle tegelikult üldse ei meeldi. Ma tahan et kõik oleks kohe valmis ja lõplik. Mingit taimedega aeda mööra ringi kosseramine ja neile aina uute kohtade otsimine ja leidmine pole üldse minu teema. Aga no teadagi - taimedel on omad plaanid. Mõni kasvab liiga kiirelt, mõni siiski on valesse kohta saanud või naabrite varju jäänud, ja nii neid vangerdusi ikka teha tuleb. Aiavili on maas, istutada on vaid kurgi ja kõrvitsataimed. Kasvuhoone on korras ja kannab. Viimaseks mai päevaks valmisid esimesed maasikad ja varased tomatidki pole enam kaugel. Jõudsin käia Tartu BA-s ja külas Tsiilil, mõlemad hinge kosutavad. Raamatut vaid alustasin. Tunnen et palju sai tehtud. Puhatud sai vähe.
Daaliad said välja ja maha! See on kevade suurtöö!
Aga loomulikult on asju, mis olid plaanis, kuid mis ei realiseerunud. Uus lumikellukeste peenar näiteks. Vana on täis ja tahab harvendamist. Võtsin mõned sordid välja - see on hea stiimul, et see peenar tuleb siiski ära teha! Töö ei lõpe...
 |
| Suitsumägede kolmiklill - no küll on nimi välja mõeldud!/ Trillium simile 'Great Bere' |
Mai teises pooles õitsevad mitmed pika õieraoga kolmiklilled. Näiteks põlv-kolmiklill, häbelik kolmiklill, paatjas kolmiklill ja suureõieline kolmiklill. Enamus neist on valgeõielised. Ilusad!
 |
| Põlv-kolmiklill/ Trillium flexipes |
 |
| Trillium flexipes 'Harvington Select' |
 |
| Suureõieline kolmiklill/ Trillium grandiflorum 'Flore Pleno' |
Huvitav lugu on paatja kolmiklillega. Türil oli müügil üks taim. Juurde käis sellele kiitus, et on äkki hübriidne, kuna on väga tumeda õiega. Tüüpselt võiks olla pisut punakama varjundiga. Tulin siis taimega koju ja olin rahul. Mu enda taim veel puhkenud ei olnud. Mõned päevad hiljem avanes seegi - ja oh üllatust - see justkui veelgi erilisem. Ka tume, aga tumedad on ka õiekattelehed, mis tavaliselt on rohelised. See jätab ositi mulje, kui õiel oleks 6 lehte, tavalise kolme asemel. No väga huvitav. Kel paatjad kolmiklilled aias, võivad vaadata ja kirjutada, millised vormid neil ksavamas on.
 |
| Paatjas kolmiklill Türi lillelaadalt/ Trillium sulcatum |
 |
| Sama taime teine õis on pisut ahtam/ Trillium sulcatum - a different bloom on the same plant as above |
 |
| Värvunud õie kattelehtedega taim kodus/ Trillium sulcatum varaition with coloured sepals (dark form?) |
 |
| Paatjas kolmiklill/ Trillium sulcatum |
Viimasel nädalavahetusel tegelesin varjutaimede ja -aladega. Mõned Jaapanist ja Hollandist tellitud taimded said aias omale koha. Varjutemaatika ja taimed on ikka ütlemata põnev ja ilus. Olen seda siin varem kirjutanud ja arutlenud, et taimesõprade areng üldiselt jõuab alati varjutaimenduseni. Ma olen siis ametlikult kohal! Aga vastust küsimusele, mis tuleb peale seda, mul endiselt pole. Eks ma pean selle etapi läbi tegema ja siis ehk saangi teada. Istutamise juures mõtlesin seda, et kui meile tunduvad paljud jaapani ja laiemalt aasia varjutaimed nii huvitavad, et siis kas meie alusmetsataimed jaapanlastele on sama huvitavad ja ihaldusväärsed?! Võiks ju neile vastu natuke naati ja jänesekapsast saata?!
Roosiringis õitsevad tulbid 'Formosa'. See on ka üks kevade ilusaid hetki.
 |
| Roosipeenar tulpides/ Rose Bed with Tulipa 'Formosa' |
 |
| Roosipeenar/ Rose Bed |
 |
| Tulipa 'Formosa' |
 |
| Tulipa 'Formosa' |
 |
| Tulipa 'Formosa' - õitseb pikalt, paljuneb hästi ja on püsiv/ True perennial, well multiplying and long blooming healthy tulip |
Põigates tagasi varjualadele, siis seal on meil kogunemas kena kollektsioon kuutõverohtusid.
 |
| Polygonatum odoratum 'Chollipo' |
 |
| Polygonatum x hybridum 'Golden Gift' |
 |
| Polygonatum odoratum 'Taiga' |
 |
| Polygonatum odoratum 'Koryu' |
Roheõie tulemine ja areng väärib igat avaldatavat postitust.
 |
| Eestikeelse liiginimeta roheõis/ Chloranthus sessifolius 'Domino' |
Kõige rohelisemat aega hakkavad kaunistama üha avanevad iirised. Siiani enamus nimetud, kuid üks mõte ja soov on seotud nendegagi! Kõik ei pea ilmtingimata lõppema varjuaiandusega! ;)
 |
| Aed-iiris/ Iris germanica |
 |
| Iris germanica |
Milline lõhn neil on!
Poolteist kuud ja siis on jälle puhkus, suvepuhkus. Mul on mõni plaan sellekski!
See kõik on väga tuttav aga praegu tõesti tubasteks asjadeks saab näpistada vaid vihmapäevadel. Sul ikka selliseid taimi millest pole kuulnudki ! Kollane ring on lahe ja see eestikeelse nimeta roheõis teeb juba tõesti kadedaks :)
VastaKustuta