Mustast jõulust valgesse aastavahetusse

Detsember oli valdavalt pime ja niiske, ilma päikeseta. Mõne korra tuli maha ka kerge lumekirme, kuid see sulas ruttu. Nii jõudsimegi palja maa ja halli taevaga aasta lõppu. Ka jõululaupäev ja esimene jõulupüha olid pilves ja vähese valgusega. Aga jõulu teine püha, vot see oli kirgas ja päikest täis. Taevas oli nii selge ja õhk nii puhas, et päike mõjus kui veebruarikuine. Üldjuhul tähendab kõrgrõhu hari talvisel ajal külma ilma, kuid too päev oli soe, kraadid plusspoolel. Nii jätkus mõneti traditsiooniks kujunenud nähe, et peale jõululaupäeva tuleb üks selge päikseline päev.

Päikseline jõulu teine püha ja roheline rapsipõld/ Sunny Christmas Day and green field of rapeseed 

Päikest on näidanud nüüd veelgi, ka 28. detsember oli hommikust õhtuni selge, kuid väga tugeva tuulega ja juba miinuskraadides. Vahepeal saabunud esimene sügis-talve torm tõi ka põhjast külmema ilma. Tormised ilmad on jätkunud ja külm süvenenud. Põhjarannikul on täna ka palju lund sadanud. Niisiis tuli aastavahetuseks päris talv, külma ja lumega. 

Pilte mul tuisuilmast ei ole, jään nende jõulupühade aegsete juurde. 

Pikk peenar 26.12.2025/ Long Border on Dec 26th

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Hiina siidpööris/ Miscanthus sinensis 'Ferner Osten'

Plusskraadides ilmad võimaldasid mul teha veel venima jäänud aiatöid. Peamiselt ikka lehtede riisumine. Puude alused, õunapuude alused. Viimased olid segus mädade õuntega ning töö polnud ei lihtne ega meeldiv. Aga puhtaks kõik sai ja pärast oli hea vaadata. Õunapuude all on päris hulga kevadisi sibulilli ja mitmel pool võis märgata tärkavaid ninakesi. Mõneti tekitas see paljaks kraabitud maa ka kõhedust saabuva külma ees, sest nüüd need ninad jäid kõik lageda kätte. Aga taimed on ju visad!

Vahepeal saabus ka taimi, Inglismaalt ja Jaapanist ja Saksamaalt. Neid sai potitatud-poputatud.

Pühapäeval toimetasin pikalt kasvuhoones. Sättisin seal taimepotte talvekorda. See tähendab nende maasse kaevamist ja kuivade lehtedega katmist. Seda katet ei saa mitte kõik, vaid need, kelle osas tundub, et nii on kindlam. Ega ei tea ju praegu veel sedagi, milliseks see talv üldse kujuneb. Aga esimene pikem külm on kohal ja vaja on valmis olla sellekski. Kaeralillede ja ühe tuttliila potid viisin kasvuhoonest seevastu keldrisse ja mõned seni lageda taeva all olnud püsikupotid tõin asemele. Tuttliilia näitas hämmastavat visadust. Mitmed esimesed öökülmad väljas üle elanud ja siiani kasvuhoones olnuna polnud ta siiani oma lehti kaotanud. Nüüd puhastasin aga sibulad välja ja keldrisse need läksid.

Üle mitme aasta jõudsin kompostiga katta ka roosipõõsad. Pisut kahutanud maale, veel sula kompostmullaga. Tundus, et sai hea. Ei tea kas nüüd tuleb pehme-malbe talv?? Kolm viljapuukest ja noor tammepuu said kuuseokstest katted metskitsede ja jäneste petteks.

Ka veenõud said tühjaks tehtud, sellega ei võinud enam viivitada. Talv tuleb ja talv saab olema.

Ja siis, kui viimaks tundus, et tõesti kõik on tehtud ja ma võin kerge südamega talvele vastu vaadata, ja olles juba ära linna sõitnud - meenus mulle kasvuhoone ukse ette unustatud korv kuivade puulehtedega ja lumeroos, millel olid juba ligi 10 cm õievarred tärganud, et olin unustanud talle katte panna. Miski jääbi siiski alati ...

Järgmise kevade rõõmud/ Joys of next spring - Galanthus elwesii 'Reverend Hailstone'

Harilik sinilill/ Hepatica nobilis f. crenatiloba 'Silbernebel'

Nüüd on siiski talv ja talverahu. Ja olgu ta siis pisut ka puhkus, kuigi hing ihkab juba uue hooaja järele.

Väljad/ Fields

Selle jõulu värvid/ Colours of this Christmas 

Õisi aasta igasse kuusse

Ma pean seda aiablogi alates 2013. aastast. Selle aja jooksul on olnud väga palju väga eriilmelisi aastaid. Mõnel on aia hooaeg alanud väga vara, mõnel omakorda kestnud pea talve välja. Hooaja all mõtlen ma õitsvaid taimi aias. Aed on minu jaoks ennekõike taimed ja õied. Kõige enam ehk isegi õied. Eriliselt kallid on need kõige esimesed ja ehk ka need kõige hilisemad. Kõigi nende aia-aastate jooksul pole siiani olnud aga sellist, mil absoluutselt igal kuul on olnud midagi õitsvat. Sel korral oli. 

Ega see viimaste õite õitsmine pole muidugi enam päris õitsemine, lopsakas ja tolmeldajaid meelitav. Pigem kestmine. Vastupidamine. Sel aastal on hästi vastu peetud. Eks ilm üldiselt on olnud selleks soosiv. Kuigi vahepeal oli ju ka külmaperdiood madalaima temperatuuriga -8 'C. Viimased sügisastrid on siiski püsinud tänaseni. 

Õied detsembris - kaunis sügissaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue', still in bloom on Dec 12th   

Kui valida pildistamise nurka, võib luua küllaltki petliku pildi detsembri aiast ja õitsvast taimest. Kaugemalt või teise nurga alt vaadates võib aga tõdeda, et ümbritsev on kõik pruunistunud, kaugeltki mitte nii helgelt värviline. Aga see ongi pildistamise võlu - leida subjektides ilu ja panna neid parimale taustale.

Sama taim, teise nurga alt/ Same autumn aster, pictured from different angle

 Aga mõne õiekese võib aiast leida veelgi. Üheaastane õnnehein on taim, mis alustab õitsemist suve keskel ja õitseb tõesti "viimase võimaliku hingetõmbeni". Lagedamal kasvavad taimed on praeguseks hetkeks üldiselt kuhtunud, kuid seinte ääres, kuhu külmad pole nii ligi tunginud, on päris õierohkeid eksemplare. 

Üheaastane õnnehein/ Erigeron annuus, blooming profusely in mid December

Erigeron annuus

No ja roosid, roosid oleks lihtsalt soovinud, et suvi või sügis kestaks lõputult. Väga paljud põõsad on õiepungist tulvil. 

Roos/Rosa cv. 

See oli aga siis aasta viimane kuu, praeguste õitsejatega. Terviku vaates on vaja meenutada aga ka esimest - jaanuarit. Selle aasta esimese kuu lõpul kirjutasin siin samas päevaraamatus, et talve ei ole. Ja tõepoolest. Nii kaugele arenenud õitega lumikellukesi pole siin aias kunagi samuti nähtud kui siis! Niisiis, tõesti õisi jaanuarist detsembrini!

Lumikellukesed, 26.01.2025/ Snowdrops on January 26th

Lumikellukesed jaanuaris/ Snowdrops in January

Aasta teisi kuid ja õitsejaid võib vaadata siit samast pildiblogist. 

Niisiis talv pole sel korral tulemisega kiirustanud, kuigi on olnud mõned külmad ja ka mõned lumed. Selgi nädalavahetusel sai näha kõike. Täielikus pimeduses ja sompuses kulgenud kuu algus sai reede pärastlõunal haruldase päikeselise pärastlõuna. Öö oli langevaid tähti täis ja virmalised helkisid põhjataevas. Laupäeva hommikuks tekkis tugev härmatis ja pühapäeva hommikuks oli sadanud kerge uus lumekirme. Hetkel sajab lörtsisegust vihma ja räästad nirisevad taaskord vett. 

Reedene päike:

Aiapeenrad/ Garden Beds, Rare Sunny Afternoon  

Virmalised samal hilisõhtul/ Aurora borealis on Dec 13th

Laupäeva hommik oli kauni härmatisega:

Lumeroos ja härmatis/ Frosty hellebore 

Tiigipeenrad/ Pond Borders

Tiigipeenrad/ Pond Borders

Pikk peenar/ Long Border

Pikk peenar/ Long border

Pikk peenar/ Long Border

Tänahommikusest lumest mul pilte ei ole, aga siia sobivad ka eelmise lume omad ja need said tehtud 24. novembril. 

Lumemaagia/ Magic of fresh snow

Tiigipeenrad/Pond Borders

Verev kontpuu/ Cornus sanguinea 'Midwinter Fire'

Tiigipeenrad/ Pond Borders

Tiigipeenrad/ Pond Borders

Sinised peenrad/ Blue Borders

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Laiuv lambiharjahein/ Hystrix patula

Edasi tuleb jõuludele mõtlema hakata. Täna on ühtlasi ka kolmas advent. Mina ootan jõulude asemel kevadet, sest see peidab endas juba niipaljut uut ja huvitavat. 

Selle suve hiiglased

Väga niiske ja pigem jahedapoolne suvi pani känguma aiavilja, kuid meelitas püsililli kasvu viskama. Tunnistan, et olen taga ajanud neid kõige kõrgemaid. Kui aga istutada kokku valdavalt vaid kõrgeid püsikuid, siis lõpuks on kõrged taimemüürid igal pool. Nii juhtuski sel suvel meie aias. Kõik oli justkui üle pea. Ja kuigi need rekordkõrged liigid ja sordid tegid aina uusi elevust tekitavaid rekordeid, siis üldmuljelt hakkas see kõik siiki pisut ahistama. Näis, kas selles osas annab parandusi teha - ma olen väga hea uute peenarde rajaja kuid väga kehv olemasolevate peenarde ümbertegija. Ja kui kõik kasvab nii hästi, siis ongi sellele keeruline labidaga kallale minna.

Aga see kord siis ikkagi rekorditest. Mõõtsin kõige kõrgemad taimed üle. Või siis muudpidi märkimisväärsed. 

Püsikupeenras domineerivad väga kõrged püsikud/ In Long Border very tall perennials are in dominance

Absoluutne rekordihoidja rohtsete püsikute seas on ängelhein 'Elin'. Sel aastal oli tal kõrgust 315 cm. Taimekirjeldustes märgitakse selle sordi kõrguseks kuni 2.5 meetrit. Meil siis üle kolme!

Teine rekordite lööja on torujaõieline vesikanep. Neid on mul kaks eksemplari ja mõlemad on kasvuhiiglased. On imekspandav, kuidas üks taim suudab ühe hooaja jooksul niivõrd massiivse kasvu ja õisikud saavutada! Torujaõielise veiskanepi kõrgused olid 314 ja 295 cm. Kirjandus annab maksimaalseks kõrguseks torujaõielisele vesikanepile kuni 2,5 meetrit. Kõrged on ka kõik teised veiskanepid, isegi need sordid, mis peaksid kasvus olema kääbusjad. 

Huvipakkuvamad taimed ja nende kõrgused ritta seatud:

Ängelhein, Thalictrum 'Elin' - 315 cm
Torujaõieline veiskanep, Eupatorium fistulosum - 314 ja 295 cm
Vesikanep, Eupatorium 'Gateway' - 275 cm
Päevakübar, Rudbeckia 'Herbstsonne' - 260 cm
Kuldvits, Solidago 'Foxbrooke Fountain' - 226 cm
Punanupp, Sanguisorba - 196 cm
Floks, Phlox paniculata 'Blue Evening' - 195 cm
Floks, Phlox paniculata 'Hesperis' - 186 cm
Tuttliilia, Eucomis pole-evansii - 139 cm

Ängelhein 'Elin' (315 cm) kõrgumas kõige üle, kõrval torujaõieline vesikanep (295 cm)/ Thalictrum 'Elin' towering all over in Pond Border

Sama kombinatsioon vesikanepi õitsemise aegu/ Same combination in a time of Eupatorium fisulosum blooming

Tiigipeenrad/ Pond Borders

Torujaõieline vesikanep (314 cm) murus koos päevakübaraga (260 cm)/ Eupatorium fistulosum and Rudbeckia 'Herbstsonne'

Püsikupeenras kõrguvad kanada kuldvitsad (226 cm)/ Solidago 'Foxbrooke Fountain'

Vesikanepid 'Gateway' (275 cm) pikas peenras/ Tall Solidago 'Foxbrooke Fountain' and Eupatorium 'Gateway' in Long Border

Kõrguv torujaõieline veiskanep (314 cm)/ Towering Eupatorium fistulosum

Hiiglasikud tuttliiliad (139 cm)/ Eucomis pole-evansii

Phlox paniculata 'Evening Blue' (195 cm), Hosta 'Dancing Queen' and the Garderer

Need olid siis kõrgematest kõrgeimad rohtsed püsikud. Kõrgeid oli muidugi ka kõrreliste seas (ka rohtsed püsikud, kuid mitte nii õitsvad). Neid ma seekord ei mõõtnud. Las jääb midagi ka tulevasteks aastateks.

Korra aga tahan tulla tagasi vesikanepite juurde. Neist on tekkinud mõned seemikud. Üks, mis jõudnud kolmanda kasvuaastani, paistis silma erakordsete õisikute poolest. Need oli hiiglaslikud! Hõredad, aga väga-väga suured. Suurima läbimõõduks (varrel esimene õisiku haru hargnemise kohast kuni tippuni) 100 cm. Loodan, et see omadus taimel püsib, aga eks järgmine aasta juba annabki selles osas selgitust. Igal juhul mulle selline õhuline õiepahmakas väga sobib!

Suurima õisiku läbimõõduga (100 cm) taim - vesikanepi isetekkeline seemik/ Chance seedling of Eupatorium which had inflorescence measuring up to 1 meter 

 

Sügis kisub talviseks

Sel sügisel on mind vallanud sisetunne, et tänavu korralikku talve ei tule. Ei tea, seletada ei oska, aga tunne on selline. Võimalik, et mõjutatud on see pikast soojapoolsest sügisilmast. Võib-olla sellest, et soovin lihtsalt alateadlikult pehmemat talve, mille taimed kergemini üle elaks. Olen taaskord mitmesuguseid haruldusi kaugetest paikadest maha istutanud, mille talvekindluses pole ma kindel. Aga eks läbikatsetades need teadmised ja kogemused tekivadki. Ma olen aga kehv kaotaja ja ma ei taha kaotada ühtegi taime, eriti erilisi ja kaugelt ja keerulisi teidpidi saaduid. Märtsis tellisin Jaapanist mõned metsa- ja varjutaimed. Kõik elasid pikad teekonnad ja tollid ja maksud kenasti üle, kosusid suve jooksul pottides ja sügisel said maha, oma kasvukohale. Aga eks mure on ikka ... kuidas neil läheb. Nende seas on leselehti, hadjakelli, kuutõverohtusid. Aga ka valge metsasine. Ja üks keegi, millel pole eestikeelset nimegi...

Panin värskele istutusele kihi puulehti talvekatteks peale. Kindlasti see aitab. Elu nagu päris metsas!

Aedhortensia/ Hydrangea paniculata 'Early Sensation'

No jah, aga tunded tunneteks. Sel nädalal tuli maha esimene korralik lumi ja muutis olemise kohe päris talviseks. Ma isiklikult kogesin seda küll vähem, sest pealinn on endiselt musta maaga ja reede õhtul maale tulles oli ka siinsest lumest juba suurem osa sulanud. Võrreldes Rakvere kandi pea 30 cm lumega võrreldes oli siin meie mail siiski vaid hinnanguliselt 5 sentimeerit. 

Pikk peenar ja esimne lumi/ Long Border and first snow

Süüria tuliürt ja roog-sinihelmikas/ Phlomis russeliana & Molinia arundinacea 'Karl Foerster'

Süüria tuliürt/ Phlomis russeliana

Seemnepead/ Seedheads

Oli see lumi nüüd varajane või hiline, mine võta kinni. Lumi on vahel maha tulnud ja jäänudki ka oktoobri alguses. Selles mõttes siis pigem normaalne? No minu jaoks muidugi varane, nagu igal sügisel, sest ikka jäi lehti veel koristada ja ehk oleks võinud mõne istutustöögi ära teha. Mis muidugi ei tähenda, et pehmem ilm ei võiks naasta ja kõik need tööd veel võimalikuks saada.

Hilissügisesed püsikud, esiplaanil ja tagaplaanil kanada kuldvitsad/ Late autumn perennials, golden rods in front and back

Hortensiad õitsevad ka talvises aias/ Hydrangeas blooming also in winter garden

Hydrangea paniculata 'Prim White'

Mõni teine aia nurk nägi täna välja hoopis lumevabam ja värvilisem. Tiigiäärne oli ilusa rohelise murgua ning tiigipeernas veel mõni üksik hiline õisiki. 

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Tiigipeenar/ Pond Border

Tiigipeenar/ Pond Border

Pakkisin täna kokku viimased potid taimedega. Õigemini sibulatega. Oktoobri lõpus veel saabunud sibulikud panin pottidesse ja potid läksid täna lavasse, kaelani mulla sisse. Seal on nad kevadeni ning siis saavad oma päris kasvukohtadele - loodetavasti on sel ajal näha, kus on veel peenardes ruumi. Niisiis õues mul midagi pakilist teha enam ei ole. Kasvuhoones talvitatavaid taimi on vaja aga veel maasse kaevata. Võtan selle ette ehk homme. Siis tulgu või talv!

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Seinaäärne tulbipeenar/ Tulip Bed in late autumn

Talv toob talvised taimetellimused ja talvised raamatulugemised (loodetavasti) ja talvised lumelükkamised ja talvised ... no muud tegemised. Las ta siis tulla.