Kus on kannatuse piir

Iga emotsioon on kõige eredam oma tekkemomendil, hakates siis tasapisi vaibuma ning kadudes lõpuks sootuks. Vähemalt enamus igapäevaemotsioonidest. Mõned muidugi ka jäävad. Tark on hoida häid ja lasta minna halvematel. Emotsioonitu elu on igav, kuid äärmused on vahel kurnavad.

Juuni algus aias/ Beginning of June in our garden

Tänaseks on juba vaibunud (aga mitte veel unustatud) ka see ahastus, mis tabas 1. juuni pärastlõunal, mil meile lõpuks väga oodatud vihmasadu jõudis, kuid paraku koos laastava rahega. Terade läbimõõt oli 1 cm ning see ei halastanud - kahjustusi said kõik, kel vähegi lehepind suurem või õrnema koega. Kõige õnnetumad olid peale sadu muidugi hostad - augulised on lehed kõige suurematest väikesteni välja, viimastel on lehed küll pigem lömastatud või rebitud, kuna nii suurt auku lihtsalt nii väiksesele lehele lüüa pole võimalik. 

Rahe kahjustusega 'Sum and Substance'/ Hail damaged Hosta 'Sum and Substance' 

Hosta 'Seducer'

Hosta cv.

Kuna hosta peamine väärtus on leheilu, siis see ilu on nüüd rikutud kogu hooajaks. Kaotatud aasta. Väike kahju võrreldes sellega, kui oleks kaotanud kogu taime, kuid meelehärmi siiski tekitav. Neis olukordades ma sageli hakkangi mõtlema järgmisele aastale või ootama uut hooaega, mil kõik võiks taas hästi ja korras olla. Kaitsereakstsioon. 

Olnud talv ja käesolev kevad on üldse katsumusterohked olnud. Heitlikud olud ja äärmused, rünnakud kahjurite poolt, nüüd see rahe... kas peavad vastu taimed, kas kannatab välja aednik?

Paraku tuleb ka kadusid tunnistada. Väga tõsiselt on kahjustada saanud talvel hiina siidpöörised. Enam just vanemad ja suuremad ekspemplarid. Lootsin, et ehk nad veel ikka tärkavad, kuid mõne osas on see lootus nüüdseks kustunud. Pikas peenras on hädised mesiohakad ja suureõisikulised jumikad. Kehvakesed on mõned kaelus-ussitatrad. Mis teha, see on aiaelu.    

Tegelikult on aga üldpilt ikkagi hea. 

Pikk peenar/ Long Border

Aed-iiris/ Iris germanica 'Jane Phillips'

Pikk peenar/ Long Border

Aga nagu ma ütlesin, emotsioone on mitmesuguseid ja kaugelt mitte kõik pole negatiivsed. Hoopis enam on positiivseid! Üks tore leid ja sündmus oli uue liblikaliigi määramine aias - igapäevaselt võib meil praegu leida sõõrsilmikuid. Tegemist on varjulembese silmikuliigiga, kel tiiva alumisel küljel kaunis silmade rida. Sõõrsilmik on hajusalt levinud üle kogu Eesti, kuid siiski arvatud III kaitsekategooriasse. Meil tegutseb mitu liblikat ja vahel nad ajavad veidi ka üksteist taga - küllap omad territooriumijagamised. 

Sõõrsilmik/ Lopinga achine/ Woodland Brown

Sõõrsilmik/ Lopinga achine/ Woodland Brown

Sõõrsilmik/ Lopinga achine/ Woodland Brown

Möödunud suvel oli aga meie aias näha paari nädala vältel veelgi haruldasem külaline - kirju-tumesilmik. Liiki, keda esmakordselt Eestis kohati alles 2018.aastal, on nüüd põhja-Lätist sisserände tulemusel enam märkama hakatud. Oma teistsuguse käitumise ja välimusega jäi ta mullegi kohe silma.

Kirju-tumesilmik meie aias 2013.a suvel/ Lasiommata megera/ Wall Brown in our garden back in summer 2028. This butterfly was seen for the first time in Estonia in 2018. 

Mõlemad liigid on metsaserva ja lagendike asukad - eks me olemegi metsa piiril.

Liblikasuvi on alles ees ja küll saab näha, kui rikkalikuks see kujuneb. Kui on päikest ja soojust, siis on ka liblikaid! 

Kui on häid emotsioonie, siis on ka kannatust ja aed kasvatab aedniku kannatust ju jõudsalt. Haprad hetked tuleb üle elada ja edasi minna, ikka rohelisema ja lillelisema tuleviku poole!

Aias/ In the Garden