esmaspäev, 11. juuni 2018

Juuni algus iiristega

Iirised on mulle kindlasti lapsepõlvetaimed. Kasvasid nad siis vana ilubasseini serval ja köitsid suve hakul viivuks lapse meeli oma eriskummalise ja vahest isegi ebamaise õiekujuga. Olid helekollased ja pisut hiljem õitsvad kollase-purpurlilla kirjud. Mul on väga hea meel, et need vanad iirised on ikka meiega. Läbi aastakümnete. Basseiniäär ja vana kodu on ammu jäänud, mõned keerulisemad ajadki üle elatud, kuid vaprad taimed kestavad ikka.

Iris germanica cv.
Lapsepõlveiiris/ Iris from my childhood - Iris germanica ssp flavescens
Usun, et ka esimene päris oma ostetud taim oli iiris. Vähemalt on tema ostuna selgelt meeles - Viljandi turult, ka ikka päris lapsena. Mäletan veel, kuidas müüjatädi käskis koju jõudes lillel õie maha lõigata, et taim hästi juurduks. Mul oli klomp kurgus selle peale, olin ju ilusa õie pärast ta üldse ostnudki. Õis vist jäi lõikamata ... ja iiris on siiani minuga. Õitseb igal aastal väga hästi ning ka sel, õite poolest lausa enneolematult kesisel aastal, õitseb tema ikka rikkalikult.

Iris grmanica cv.
Esimene lilleost, umbes 25-28 aastat hiljem/ Probably my first bought ornamental plant from local market, now some 25-28 years later, still going strong
Iiriste värviküllane sortiment on loomulikult mind ka hilisematel aastatel köitnud, kuid pettumused poejuurikate sordiehtsuses on seda huvi oluliselt kahandanud ja fookust mujale viinud. Istutades pisikest juurikajuppi ning oodates vähemalt aasta kui mitte kaks ihaldatud õie puhkemist ning siis leides end vastamisi mingi järjekordse "muriga" lahustas selle proovimise huvi süviti. Mitte ainumas pole olnud pakipildile vastav! Aga ma olen õppinud oma murisid armastama, sest on nemadki omamoodi erilised (kolm on küll täpselt ühesugused krantsid). Ühe puhul olen avastanud kõige erilisema lõhna näiteks!

Iris grmanica cv.
Minu eriline lõhnaja!/ One of my nameless irises, which didn't come true to the pack label, is wonderfully scented!
Iris grmanica cv.
Teine on äärmiselt kõrge ja väga suurte lehvivate õitega/ Another nameless iris is special for its very tall stems and lushious flowers.
Iris germanica cv.
Kolmas on tore, madal ja väga tume lilla iiris/ Third nameless iris is very dark and low growing dark beauty
Ja neljas nimetu, mida on kokku kolm erinevat taime, on ka tore, sest õitseb väga vara ja on praeguseks ammu lõpetanud. Pilt temast oli juba üle-eelmises postituses. Krantsid teatavasti ka paljunevad hästi ning sel kevadel leidsingi peenardest neli iiriseseemikut. Nad olid nii armsalt pontsakad ja nüüd nad tuleb kasvatada suurteks murideks.

Niisiis on ühtpidi iiristega olnud õnne ja teistpidi nagu ka mitte. Kindlasti üks kunagi soovitud ja ebaõnnestunult soetatud pakisort oli kollase-sinise kirju 'Edith Wolford'. Kõheklusega, kuid siiski suure sooviga see sort saada, otsustasin sel kevadel veelkord proovida. Mitte küll enam ostes kuiva hollandi pakijuurikat, vaid hollandi ettekasvatatud potitaime. Kuigipalju lootust just polnud, sest sama ettevõtte sortimendist kord varem ostetud päevaliilia polnud ka see, mis silt potil lubas. Aga jänesed shampust ei joo, kuid mina rüüpan kahest klaasist mõnuga! Vähe sellest, et oskasin valida taimed, mis kohe esimesel aastal õide puhkesid, nad tõesti ka on 'Edith Wolford'! Kaks iludust!

Iris germanica 'Edith Wolford'
Iris germanica 'Edith Wolford'/ Iris 'Edith Wolford' is long wanted beauty and finally came true from pot grown plants from Holland. All packed iris roots from Holland have been false so far.
Iris germanica 'Edith Wolford'
Iris 'Edith Wolford'
Ma olen näinud paari imelist iirisepeenart, õisi otsast otsani täis. Olid need vast vaatepildid! Aga ma olen absoluutselt rahul ka nendega, mis on. Iiris 'In Reverse' küll natuke kripeldab hingel, kui mõtlen iiristele, aga eks näis, mis sellega saab.

Ja mul on mu Räpina siberi iiris aastast 2000 - ainuüksi sellest saaks juba pika-pika peenra!

Iris sibirica
Siberi iirise õievarred olid sel aastal väga lühikesed, aga õisi oli palju nagu alati/ Iris sibirica have very short flowerstems this year, but many as always.
Vihmast, öökülmast, soojast ja teistest taimedest võib-olla järgmine kord, kui suvi vahele ei tule.

16 kommentaari:

  1. Minul on siberlased sel aastal nii ja naa, osad on eriti ilusad ja osad on madalad nagu muru aga õisi paksult täis. Alamõõdulisi ja peaaegu kääbueid on sel aastal aias rohkesti. Eks see, et kevad jäi vahele seda teinud on.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Väga paljud kõrged püsililled paistavad jääma sel aastal madalaks. Näiteks loitvad tulinelgid juba puhkevad, kuid on vähemalt kolmandiku võrra lühemad tavapärasest.

      Kustuta
  2. Aediiristel on mul sel aastal õisi armetult vähe.siberlased on küll õisi täis kuid paljud kääbuskasvulised.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See paistab olema nii vist kõikjal Eestis. Minul siin kääbuseid ei ole, kuid ühes põhja-eesti aias olid tõesti suisa õievahuga kaetud.

      Kustuta
  3. See Edith on nii rikkalik ja ilus :)

    VastaKustuta
  4. Kui iirised juba aias on, siis pole nendest enam loobuda võimalik. :) Kusjuures, vastavalt sordile on ka aroom väikeste nüanssidega täiesti erinev.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, seda lõhnade erinevust olen ma juba märganud ja jälgin põnevusega. Ja väga huvitav on see, kuidas see nii on kujunenud?!

      Kustuta
  5. Iiriseid jään alati vaatama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Suursugused taimed, kuidas muidu!

      Kustuta
  6. Ilusad, Muhediku minisud Sul ei ole? Saaksin jagada

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul ei ole Muhediku minisid. Kasvõi tema pärandi hoidmise mõttes peaks neid hoidma, paljundama ja jagama. Ilus ettepanek, võtan vastu. 🙂

      Kustuta
  7. What amazing irises Tistou!
    Love the second one.
    Happy weekend!

    VastaKustuta
  8. Mina oleks tahtnud olla see tädi, kes sulle selle esimese iirise müüs. Mul on olnud selline pisike vene rahvusest ostjapoiss mitu aastat, ema-isa seisid kaugemal ja ootasid. Sai nendega ka suheldud. See on müüjale selline eriti soe tunne. Nüüd vist poiss suur ja ma ei tunne teda ära. Kui neid madalaid Muhediku iiriseid soovid, siis võid mööda sõites läbi astuda. Palju mul neid ei ole, aga ilusad on need sordid kõik.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh see on nii armas mõte ja ettepanek. Sa pole praegugi veel mingi tädi, rääkimata siis! 😆 Aga kunagi võiks see ju täiesti nii minna. Kui ma mäletan õigesti, siis oli ka too tädi meie kandist, Nuia tee äärest, Vidva oja juurest. Niisiis oleks järjepidevust!

      Kustuta