neljapäev, 26. mai 2016

Metsapeenar

Eelmise aasta jaanilaupäeval sündinud metsapeenar ärkab vastu oma esimesele kevadele. Alguses vaid kümmekonda hostat ja paari kohalikku metsakõrrelist sisaldanud peenrake sai sügisel laiendust ja taimetäiendust. Istutasin veel mõned hostad ning oma päris esimesed aiasõnajalad, mis sai toodud Võhma Juurikalt. Mõned sõnajalad leidsin veel Lepiku-Mardilt ja Tabasalust juurde.

Nii hostad kui sõnajalad on hilised ärkajad. Et metsaserva varem elu ja värvi tekiks, olen istutanud sinna ka lumeroose, sinililli ja väikesi nartsisse 'Tete a Tete'. Lumeroosid alles kohanevad uue kasvupaigaga ning õisi oli mõni üksik. Aga nad elasid kõik raske talve üle ning mustade lumerooside all on juba rohkelt väikseid pojukesi. Oma koha on leidnud ka Futu näisiniine seemikud.

Woodland Bed
Metsapeenra ärkamised ja tärkamised/ Waking Woodland Bed
Woodland Bed
Metsapeenara esimene kevad/ First spring of my Woodland Bed
Woodland Bed
Metsapeenar/ Woodland Bed
Eks see peenar tegelikult ebametsalikult sigri-migri ja kirju näib, aga ehk kui taimed kasvavad, tekib teatud täius ja voolavus. Praegu on veel kui täpikesed vaibal. Ruumi olen jätnud eisalgu varuga, sest nii sõnajalad kui hostad kasvavad, mõni potentsiaalselt päris suureks.

Puude lehed ja talvega langenud oksarisu koristasin juba mõned nädalad tagasi. Viimne kord rohisin kivide vahed, kobestasin mulda ja lisasin hostadele hobuse kõdusõnnikut, teistele lehekomposti. Kogu peenrapind sai kaetud õhukese turbamullakihiga. Kuigi metsapeenar võiks idee poolest olla võrdlemisi isetoimiv ja töövaba, siis minu peenar ilmselt selliseks ei kujune. Kuna puujuurte mõju peenrale ja taimedele on suur (vähema kui aastaga on kõik narmasjuurtest läbi kasvanud), siis ainus võimalus neid tervise juures ja kasvujõus hoida on järjepidevalt pealt toitaineid ja vett andes. Mingit niiskust hoidvat multši ma panna ei taha. Rammuks saab olema omavalmistatud kompost ja kõdusõnnik kultuursematele hostadele. Vähemalt sellised mõtted tekkisid viimane kord seal toimetades. Eks ma jälgin taimi ja nende olemist ja reageerin selle järgi. Korra välgatas ka mõte, et pean olema valmis sellekski, et sellest ei pruugi üldse midagi välja tulla ja kogu taimepere tuleb kuhugi soodsamasse kohta kolida. Või siis kõige tülikamana tunduv tammenooruk maha võtta?

Woodland Bed
Hosta 'Aristrocat' esiplaanil/ Hosta 'Aristrocat' in front
Woodland Bed
Sõnajalgade lahtirullumine/ Unfolding of ferns
Türi lillelaadalt leidsin metsapeenra jaoks veel kaks sõnajalga ning saluheina 'Aurea'. Väikse korduse ja rütmi mõttes võtsin kaks tükki. Köögi aknasse paistavad mõlemad kenasti kätte kui säravad kullatükid. Kristiine Aiandist leidsin tõnnikeselehiseid ebamagunaid ning nendega katsetan ka metsapeenras. Kui niiskust jagub, võiks neile seal meeldida. Aga nagu öeldud, puud nõuavad oma ja see on valdav osa.
 
Woodland Bed
Keraheina puhmas oli enne ja jäi, sekundeerib saluhein 'Aurea'/ Cock's foot grass was in place before the bed and I decided to let it be. Milium effusum 'Aurea' is on right side
Woodland Bed
Kivid ja taimed/ Rocks & plants
Woodland Bed
Metsapeenar/ Woodland Bed
Seda kividevahet jagub meil kümnete ja kümnete meetrite kaupa piki metsaserva ja sinna võiks arendada terve väikese maailma, kuid enne tuleb vaadata, kuidas esimesed asukad hakkama saavad. Esialgu on kõik ilus! 

Woodland Bed
Vaadates metsa poolt/ A veiw from forest side


25 kommentaari:

  1. Sa olid siis veel laps ja ehk ei maletagi, aga selle metsapeenra idee oli juba Sinu isal. Tosi kyll, puud olid nooremad ja valgustingimused teised. Nii et Papa motles ikka midagi Eino Seini kiviktaimla taolist. Maade tagastamise jarel ei jaksanud ta enam pollutoode korvalt midagi teha.. Kui seda metsa ees ei oleks...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Nojaa, aga lapsed sobivadki ideede edasikandjateks ja teostajateks vägagi hästi. Ehk ta näeb ka kuskilt tulemust...
      Nüüd on varjukiviktaimla ja see on ka täitsa asi isenesest!

      Kustuta
  2. See on suur varandus kui selline kivihunnik kodu juures. Käisin mõnda aega tagasi võpsikus oma pisihostade kaitseala jaoks raudkive toomas. Seal oli sarnane stagnaajal maaparanduse käigus võssa veetud suurte kivide kogum. Selliseid juba paigast ei liiguta. Jah, sealgi oli toomingas kivivahed juuri täis tikkinud. Lasin ka mõtte rändama, et kui oma aias sellised oleks...eeh.:)
    Ideaalne koht hostade jaoks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Meie "kiviaiad" on mõisaaegadest, sest oleme suure, viljaka mõisapõllu ja mõisa istutatud tammiku serval. Nii et need kivid on siin olnud paigas juba sajandi vähemalt.

      Kustuta
  3. Väga ilus!Need kivid koos hostade ja sõnajalgadega on ideaalne kooslus!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Peaasi, et selle koosluse pikalt ja jätkusuutlikult toimima saab.

      Kustuta
  4. Kui blogi vaadata, siis on Sul seal kõik nii korras nagu eestiaegse põllutöökooli näidisalal :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hahaha, see on väga ilus kompliment! Aitäh!

      Kustuta
  5. Your pictures are magnificent Villu!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Thank You Alain! BTW your seeds of Phlomis russeliana that were sowed last fall have germinated and there are nice seedlings!!! I'm so happy!

      Kustuta
  6. Mulle meeldib ja need suured sammaldunud kivid on võõratud. Tuleb ehk nii mõnigi jahedam suvi ja siis on mõnevõrra lihtsam nii aednikul kui taimedel, aga ma pigem usun, et see saab toimima. Sul on aednikuna huvitav ja selge käekiri.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mulle ka tundub, et see pealinna elu on Sulle kasuks tulnud. Selles mottes, et see parim osa Sinust, nagu Sa ise ytled, on ikkagi seotud maaga. Ja see on ilus..

      Kustuta
  7. Väga-väga ilus varjuala ja head kooslused. See on Su aia kõige ilusam osa.
    Kui Sa tahad, et hostad kiiremini täis kasvaksid, võiksid tänavu kesksuvel mõne juurdekasvu andnu üles võtta, jagada ja tagasi istutada. Kui meil veel hostasid eriti ei liikunud ja mul oli vaja paarilt sordilt saada suurt laiku, toimisin niimoodi suve jooksul 2x.
    Aga sõnajalgade järgi sõida Enno tallu, Neljandik viib Su kohale:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh tunnustuse eest. Mulle endale tundub ta hetkel kahtlemata kõige põnevam aia osa. Käin ja vaatan ja nokin mõne mittekuuluva lible ja jälle vaatan. Käin ära, tulen tagasi, jälle vaatan. Ja nii terve nädalavahetuse. Ja järgmise.
      Enno talus on käimata ja peaks kindlasti külastama. Võib-olla veel natuke aega anda, et kõik sõnajalad oma täisilusse jõuaks sirguda.

      Kustuta
    2. Ma just käisin, blogistan ka :) Enno tallu ma lähen alati hea meelega.

      Kustuta
  8. Vôrratu! Vôiks Enno tallu ühisvisiidi teha, mul oleks ka sônajalasoovi.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ühisvisiit on hea plaan! Teeme ära!!!

      Kustuta
  9. Kask on ka suur juurte ajaja; teinekord põuaga põrisevad murus kasvavate kaskede alused nagu trumminahk. Jõudu, hea on metsapeenart vaadata; see praegune sigri-migri hõredus on ka võluv, näen sarnasust kevadel tärkava metsaalusega, kus kõdust sirutuvad (lisaks) idanenud seemned.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, kask on ka üks hull puu. Tema punakaspruune juuri leidsin kaevamisel ka, kuid praegu, mis kõik täis on ajanud, on tamm. Tema noored narmasjuured on heledad ja need kasvavad tõelise narmapuhmana.
      Vaatan juba, et mõned hostad on võrreldes eelmise sügisega 2x suuremad. Ma juba pelgan, et see täis kasvamine toimub väga kiiresti ja ma pean väiksemaid taimi ümber tõstma hakkama.

      Kustuta
  10. Väga ilus ja kindlasti saab ka toimima, ära üldse muretse.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh toetuse eest. Ma ikka ka loodan, et saab toimima! :)

      Kustuta
  11. Mulle tuli akki pahe, et see ukse-esine kattejalg vms iganes ta on seal pooliku ploki otsas juba 25 aastat elanud, et taoline sobiks ka Sinu metsapeenrasse. Muide siin kerahein juba oitseb, ja esimesed teevadki heina :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, see ukseesine sõnajalg on kiviimar. Ma tõin teda pisut metsast eelmine suvi ja monteerisin ühte kivilohku suuremal kivil. No eelmise suve ja sügise püsis elus, kuigi vahepeal kuivas ja lehed olid rullis. Aga see kevad on nüüd nende suurte kuivade ja tuulte peale ikka päris ära kuivanud. Eks päikese poole olek võib-olla polnud ka kõige soosivam. Tuleb uuesti katsetada ja mõnel teisel kivil-kohal.

      Kustuta
  12. Mul ei ole metsapeenart, kuid kuuskede ja saarte läheduses olevates istutusalades kaevamine on üks lõputu puujuurtega võitlemine. Huvitab ka, kas kibuvitsad ja püsikud suudavad seal end pikemas perspektiivis kehtestada.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mõistan seda frustratsiooni hästi. Lööd labida peenrasse ja ainult juured-juured ja mitte nende taimede omad, mis sinu istuatud...
      Ehk läheb siiski kõik hästi!

      Kustuta