neljapäev, 14. jaanuar 2016

Taevast tulnud tali

Kuupäev: 14. jaanuar, taliharjapäev
Temperatuur: -9'C Tallinnas
Ilm: Kergete lumesajuhoogudega, harv päikesepaiste

Jaanuari esimene nädal tõi meie Maarjamaale tõelise arktilise külma. Võrreldes 20. detsembril sündinud kuu temperatuurirekordiga (+12,5 Tõraveres) langesid nüüd kraadiklaasi pügalad enam kui 40 ühiku võrra, olles külmeimail öil -30st kraadist allpool. Sellist külma pole alates 2012. aasta jaanuarist olnud. Ilmateenistuse vahendusel olgu meenutatud, et möödunud talve kõige külmem päev oli 7. jaanuaril Väike-Maarjas ja siis oli külma vaid 20,7 miinuskraadi. Aastad ja ilmad on meil väga erinevad.

Sellel nädalal andis aga külm pisut järele, valla pääsesid taeva luugid ja lumeveskid hakkasid täistuuridel jahvatama. Tallinnas sajab lund alates esmaspäevast ja Pääsküla on tõeliselt lumme uppunud. Lumevaiba paksus on nüüdseks juba üle põlve kerkinud. Lisa tuli ka täna, taliharjapäeval. Hetkeks paistis ka kindlasti päike, nii et ratsanik jõudis hobuse selga hüpata. Mina jõudsin sellest ühe klõpsu teha. Õige pea sadas taas.

Mid-winter
Taliharja ilm/ Mid-Winter weather

Mida siis kõigest sellest järeldada? Talv on saabunud oma täies hiilguses. Möödunud talvel sain teha ainult kaks suusasõitu - ühe väikse harjuse Aegviidus ja Tartu maratoni. Täna tegin aga juba kolmanda suusatrenni ja maratoniks harjutada on aega ja võimalusi nüüd küll ja küll. Iseasi on muidugi see, mis ilm ootab ees veebruari kolmandal nädalalõpul. Nii mitmedki arvavad aga, et see lumi kestab nüüd aprilli välja.

Mõeldes aga olnud külmadele, siis see tekitab muidugi ositi meelehärmi. Ja teisalt on ka huvi, kes siis üle elas selle katsumuse ja kes mitte. Minu enamus taimi on aeda tulnud hiljem kui 2012. Muidugi on ka vanad, aia selgroogu moodustavad taimed, kuid need on paigas juba 25 aastat ja näinud igasuguseid olusid. Nende pärast muretsema ei pea. Kui nüüd ilma suladeta stabiilselt kevadesse välja veab, siis ehk ei tulegi hullemat karta? Või mis teie arvate? 

16 kommentaari:

  1. Nädalake üle 20 miinuse pakast hesuskselt kevade lainel olevatele taimedele kaela valada...ilmataadi poolt mingi ilus tegu see nüüd küll ei olnud. Arvan, et iirised on väga pahased, osad priimulad võivad hävida (need õrnemad), krüsanteemide eest ei julge ka pead anda, heleeniumid võivad sellise kohtlemise peale välja minna, püsik-lobeelia, harfiõie, siilkübarate, mugul-askleepjase, alpikanni ja kõrs-ainuroo suhtes pole ka väga kindel, et nad kevadel alles on.
    Alpimaailm on nii uus, et pole kogenud ei lumeta pakast ega paksu lund. Eks kevadel ole näha. Muidugi hoian pöialt neile kõigile.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Eks me hoiame kõikoma pöidlaid. Mul on paljud asjad nii uued ja veel tundmata, et ei oska pabistadagi. Aga ma arvan, et kõigile oleks väga kasulik, kui me kevadel kõik oma kaod üle loeksime. Kasvataks kollektiivset teadmist.

      Kustuta
  2. Eks see külmalaine äkiliselt tuli jah, piiripealsed on küsimärgi alla aga kuivalembesed on eelneva sooja- ja niiskuslaine tõttu ka. Eks kevad näitab ja kui asja head külge vaadata, siis saab jälle taimi osta kui ruumi tekib :P

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Heheee, õnneks mul suuri kavasid selles osas ei ole. Allun ahvatlustele jooksvalt. Võib-olla vaid üks, aga sellele peab enne teostuse välja mõtlema. :)

      Kustuta
  3. You're right Tistou, winter came with cold and frost. I liked that you skiing despite of the weather. I have not been to my garden these day but I think snow carpet is too thick, as you say above a knee.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh yes, -15-16 is quite OK for skeeing as long as it is calm and without wind, though I enjoy it more with milder temperatures. Northern part of Estonia is lucky with snow, at the same time South is very modest in that matter.

      Kustuta
  4. Kui nüüd peaks ilm sedasi solgutama hakkama, et sulatab ja siis jälle külmetab, oleks see ilmselt üks hullemaid talvesid, mida aednik endale ette kujutada suudab.
    Aediirised ja sibullilled (tulp, nartsiss, liilia) ja kuivalembid kannatavad niigi tänu iiri talvele, see ehk tegi rohkemgi halba kui mõni päev paljast külma.
    Piiripealsetele püsikutele ja puittaimedele ei sobinud kindlasti selline aastavahetuse järsk üleminek, õnneks tuli päästev lumi üsna ruttu. Kuigi nad ei pruugi hävida, aga kannatavad kindlasti, loodetavasti põevad välja.
    Olen ka varem öelnud, et aednik loeb tibusid 2 x aastas. Kevadel on siis näha, kui palju on taimi vaja sügiseks juurde saada, et aia päris tühjaks ei jääks :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, neid piiripealseid on minulgi mitmeid, millest küll oleks kahju ilma jääda. Ma ei teagi, mis mind seejuures enam häirib, kas konkreetsest indiviidist ilma jäämine, kellega on juba mingi teatav side tekkinud, või hoopis teadmine, et sellisele liigilie/sordile ei saa meie kliima kunagi sobivaks - alati võib tulla mingi ekstreem.

      Kustuta
  5. Knee deep snow is good in cold countries like ours - it protects plants! At home it changes from warm to cold every few days since the beginning of the year That is not good at all. It means snow can melt and plants be surprised by a sudden deep frost.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Oh yes, Alain, I know what are you talking about. It is quite often the same for us. Our maritime climate could be very changable too. This January, however, have been very stable and no thaws so far. I hope for stability for the rest of the winter too, as it has been rough - supreme mildness in November-December and deep frost following very suddenly in January.

      Kustuta
  6. Ma muretseks rohkem inimeste parast.. Kui Tistou rohelised napud kylma saavad ja .. yldse, first things first :)

    VastaKustuta
  7. Ma muretseks rohkem inimeste parast.. Kui Tistou rohelised napud kylma saavad ja .. yldse, first things first :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Noh, küll Tistou natuke enda järele ka vahel vaatab! ;-)

      Kustuta
  8. 2014 oli see aasta, kui meil oli sulatalv ja ka siis tuli külm meie kandis suhteliselt palja maa peale. Kevadel kahjusid peaaegu polnudki. Nii et mina ei muretse. Võib küll minna nii, et kevadel pean mudru koristama, kes seda teab. Külm oli siiski lühiajaline.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kevad meil kõik vastused annab... loodame, et head!

      Kustuta
    2. Muide meenus kuidas u 4-5 aastat tagasi kogu Saksa mägisibulakogukond oma kollektsioonidest ilma jäi - veebruarini oli olnud väga soe ja vihmane, siis tuli jäävihm selga ja keeras -20 peale järsult. Ja see oli paksukestele hukk. Ma arvan, et meie mägisibulatega on kõik korras. Kuigi november-detsember olid soojad, siis kasvama ja rosette avama see ei sundinud. Külm enne lund on neile aga väga soonde.

      Kustuta