kolmapäev, 29. juuli 2015

Pääsusaba liblikas - Swallowtail Butterfly

Eile pärastlõunal, kui päike pilve tagant välja tuli ja ilm ühtäkki soojaks läks, jõudis suvi justkui hetkega päriselt kohale. Ritsikate sirin, kimalaste sumin ja liblikate vaikne lend. Liblikaid on siiani muidu väga vähe olnud. Mõned päevad tagasi nägin suve esimest kollast liblikat ja siiani ainsaks ta jäigi. Vilksamisi on olnud aias ka kirjusid koerlibliklasi ning pruune silmikuid. Pisut enam on valgeid liblikaid.

Sellel eilsel soojal päraslõunal ilmus aga välja ka pääsusaba. Mõtlesin, et kas ta sel suvel tulebki, kui ilmad kehvapoolsed ja liblikate arvukus üldiselt väga kasin. Aga tema lemmikfloks juba õitseb ja aeg iseenesest oleks sealmaal. Ja siis ta ühtäkki tuligi, lauge liugleva lennuga. Proovis esmalt üht üht lille, siis teist ja lõpuks pidas ikka kõige paremaks lillaka tooniga väikseõielise floksi. Möödunudki suvel oli too just see, mis pääsusaba kõige enam köitis. Tegin sellest päris toreda videogi.

Papilio machaon
Pääsusaba liblikas/ Swallowtail Butterfly in my Bee&Butterfly Bed
Juuli lõpul ja augustis lendab pääsusabade teine põlvkond. Liigikirjelduste põhjal juhtub see üldiselt vaid soojadel suvedel, mistõttu eilset kohtumist võib pidada heaks õnneks. Vilksamisi nägin pääsusaba aias ka kevadel maikuus, kuid siis ta pikemalt ei peatunud. Olen nüüd kahel järjestikusel aastal näinud pääsusabasid siin nii kevadel kui suvel, seega võiks arvata, et neil on siin püsiv asurkond tekkinud. Varasemalt olid need kohtumised väga-väga harvad. Paar korda elu jooksul meie aias ehk. Ja minetea, ehk on siin oma osa ka rajatud liblikapeenral! Mulle meeldiks nii mõelda.

Papilio machaon
Pääsusaba liblikapeenras/ Swallowtail in my Bee&Butterfly Bed
Papilio machaon
Pääsusaba/ Old World Swallowtail Butterfly - Papilo machaon
Pääsusabade arvukuse peamiseks mõjutajaks peetakse intensiivset ja ühekülgset põllumajandust ning mürkide kasutamist põldudel. Kest teab, kuid ehk on meie loodus ka puhtamaks ja mitmekesisemaks saamas ja pääsusabade arvukuski seeläbi tõusuteel. Liblikaraamatu andmetel on meie liblikapopulatsioonid võrdelmisi heas seisus võrreldes Euroopa omadega. Kui vaid ilm ka natukenegi neid soosiks!

Papilio machaon
Pääsusaba/ Papilo machaon
Eile juhtus aga veel midagi väga imelist. Lisaks floksi nektariga maiustamisele otsustas pääsusaba poetada oma mune liblikapeenra kõrval kasvavatele tillitaimedele. Kokku kuus muna! See oleks justkui olnud, et ta usaldas oma lapsed minu hoolde ja kasvatada. Päriselt see muidugi nii pole, kuid mõte on ilus mõelda. Teen kõik, et nad kasvaksid turvaliselt ilusateks suurteks liblikateks - tillid on nüüd kaitse all. Kaheksa päeva pärast peaksid kooruma vastsed, siis 6-7 nädalat ablast söömist ning siis nukkuma. Põnev!

Papilio machaon egg
Üks kuuest/ Swallowtail egg on dill
Täna sajab ja eilne liblikasuvi on saanud mälestuseks. Vihma ma aga väga ootasin, sest siin ei olnud sadanud juba nädalaid, vaatamata siin ja seal Eestimaad kosutanud suurtele sadudele viimasel ajal. Ehk sajab ära ja tuleb jälle suvi!


Summary: Old World Swallowtail - Papilo machaon

Yesterday afternoon, when clouds scattered and sun came out, making a day warm, I suddenly felt like true summer had arrived. Crickets were singing, bumblebees humming and butterflies gliding through the air. It has been poor summer butterfly wise - too cold and cloudy. That much bigger was my amusement when I noticed a Swallowtail Butterfly flying around my garden, searching for nectar. She tasted many flowers but ended up on her favourite - little blue phlox, which was most likable last summer too. I made a little video of swallowtail feeding on it back then.

By the information provided on that species, Old World Swallowtails are on wings twice a year in warmer climates and only once in May in northern regions. So it was a nice surprise to see it now, in late July in such a poor year. Swallowtails are hibernating as pupae. It was also said that it has become rare because of intensive agriculture and loss of natural habitats. I remember seeing it only couple of times in my whole childhood, but in last two years I have noticed it in my garden both, in springs and summers. Maybe our nature and biodiversity is doing better now in Estonia, compared to Soviet times. At least almost all butterfly species are in increase according to new butterfly book, given out 2014. At the same time, things are not looking so good in Central and Western Europe.

Papilio machaon
Old World Swallowtail is our biggest butterfly
But real magic happened when my rare visitor decided to lay some eggs on dill growing near by my Bee&Butterfly Bed. All together six eggs! It felt like she entrusted me to look after her babies. Well those dills are well protected now! Hope that those hatch well and I can share pictures of colourful caterpillars soon enough!

14 kommentaari:

  1. Oh kui armas, pääsusaba issi aga imeline elamus ju :D

    VastaKustuta
  2. Tore, et Sust nüüd lapsehoidja saab:)
    Aga liblikate, kiilide, paljude taimedega on meie seis tõepoolest hea. Mul tuttavad hollandlased käivad neid siin pildistamas, sest pole paljusid liike looduses kunagi näinud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Püüan endast anda parima!
      Me oleme tõepoolest õnnelikud inimesed, et elame sellisel looduse poolest rikkal maal. Oleks meil vaid oidu seda ka hoida!

      Kustuta
  3. Küll on kaunis! Ja päris kindlasti oled Sina neile meeldiva keskkonna rajanud

    VastaKustuta
  4. See muna-lugu on kyll haruldane, kuidas Sa kyll kaitsed neid.. Motlen toega et voiksid koolilapsi harima hakata oma piltide ja lugudega :)
    Vaga huvitav!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No ma ei luba tille korjata! Külvasingi täna juba uued. No ma ise võin ikka natuke, kui veidi keedekartulile on vaja... :)
      Ükskord, kui olen vana mees, siis äkki õpetan! Vanadele tarkadele meestele see sobib. Praegu... pragu on vasikaaru ja oskused.

      Kustuta
  5. Nii ilusad pildid ja kooslused. Ja muidugi, nii eriline ja põnev liblikalaste ootamine.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. See laste ootamine saab tõesti põnev olema! Liblikapeenra kooslustest saab olema üks pikem ülevaade. Kindlasti.

      Kustuta
  6. Liblikamunad, milline ime aias! :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No kapsaliblikate puhul oleks see ... argipäev. Aga pääsusaba on tõepoolest midagi erilist. Vähemalt minu jaoks!

      Kustuta
  7. Loodetavasti liblikaemand teadis millise taime peale muneb? Et kui vastsed kooruvad, siis ikka küljealune kõlbab neile süüa. Ja ootamatult nähtaval kohal on see muna. Ilmselt peab päike teda soojendama. Huvitav kild eesti loodusest, millest varem midagi ei teadnud. Tänud jagamast.:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Pääsusaba röövikud toituvad sarikalistest, looduslikult peamiselt soo-piimputkest. Aga ära ei öelda ka aiasarikalistest - tillist ja porgandist. Aastaid tagasi ma leidsin meie porgandivaost ühe pääsusaba rööviku. Aga siis ma veel ei pildistanud, ammugi mitte bloginud...
      Küllap päikese soe munale kasu toob, hetkel muretsen vaid vihma ja pideva märja pärast. Till hoiab vihmapiisku enda lehtedes eriti hästi.

      Kustuta