esmaspäev, 9. märts 2015

Ilmarekordid

Kuupäev: 8 märts, naistepäev
Ilm: Vahelduv pilvisus, õhtupoolik selge, väga vali tuul
Temperatuur: +12'C

Jälle siis üks uus ilmarekord- Tallinnas kõigi aegade kõige soojem 8. märts ehk naitepäev, Tartus viimase sajandi kõige soojem. Meil tõusis näidik pisut peale 12 kraadi kella kolmeks, kõrvaseks tuul, mis tahtis kõrvad peast puhuda.

Kuidagi väga sagedaseks on muutunud need kõige-kõigemad ilmaolud. Kõik mitte küll absoluutrekordid, kuid erakordsed siiski, on nad iseloomustanud pea kõiki viimaseid aastaid ja aastaaegu. Kord on see päikesepaiste, kord tuulekiirus, siis jälle temperatuur või ööpäevaga maha sadanud sademed. Ilm on heitlik ja äärmuslik.  

Meiemaile tõi eilne soojalaine ka esimesed tõelised kevadekuulutajad - lõokesed ja kiivitajad. Linnulistilised teatavad teistestki saabujatest. Nüüd vist võib tõesti öelda, et kevad on käes!

Iris danfordae
Aias tõstavad pead kevadõied/ Iris danfodae setting to bloom soon
Galanthus nivalis
Esimest päeva päris avatud!/ First time fully open this spring
Oleks päev eile vaikne olnud ja ilma selle meeletu tuuleta, oleks võib-olla mõni metsmesilane või liblikaski juba välja pugenud. Siiski jäid nad seekord veel olemata. Kärbseid ja ämblikke liikus ringi küll.

Galanthus nivalis
Lumikellukestega õunapuudealune/ Snowdrops under apple trees
Ja siis mutid. Mis ometi nende muttidega on??? Eile varises peaaegu kogu minu maailm kokku kui avastasin, et juba möödunud nädalavahetusel ähvardavad läheduses toimetanud mutt oligi nüüd jõudnud minu tulbipeenrasse ja seal edasi mägisibulatessegi. Kõik läbi aetud. Kõik. Mägisibulad üles kergitatud või mullaga üle kuhjatud, väiksed tulbihakatised samamoodi. Ma tõesti olen püüdnud heaga, kuid see pole kahjuks aidanud. Kas ma peangi jõudma filosoofiani, et kõigil on koht maailmas, isegi muttidel minu lillepeenardes? Oeh.


Summary: Weather, breaking records again

Yesterday in Tallinn, it was warmest 8th of March (Women's Day in some regions) in recorded history. Temperature were up to +12,5 'C, accompanied by strong winds from west and south. Weather extremes seem to become our everyday life now as every season offers something, wether it is temperature, wind speed, sunshine or amount of precipitations per day or month. Weather is extreme and unsettled.

If the day would have been calm, maybe we could have seen the very first bumblebees and butterflies of the year. But the wind was so strong that all smaller creatures felt better to hide away. However, first migratory birds did arrive with the warm spell. Yesterday I heard some skylarks taking their first notes and tree lap-wings were seen on our field.

And then, there are these moles. Horrible disturbing creatures! I noticed last weekend already that one is active too close to my borders but I hoped for the best. And yesterday, there it was, in my Tulips and Sempervivum Beds. What a disaster! All pushed up and messed around, delicate tulip shoots and small sempervivum plants covered with soil. Is my mission in this world really to learn to accept everything, even moles in my borders? Ohh...

14 kommentaari:

  1. Alustades kõige hullemast, mutijaht on parem lahendus kui nendega leppiv filosoofia või siis unusta aednikuks olemine :( Ja siis ma tahaks teada, miks minul ühtegi kevadlindu veel ei ole või puhus eilne tuul kõrvad nii pahupidi, et ei kuulnudki enam. Loodan, et said kõik oma sibulakesed jälle enam-vähem õigesti mulda ja asi pole päris fataalne :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Kõik sai oma paika tagasi surutud-lükatud, ninad ja rosetid mullast välja puhastatud. Metroo on aga suures osas alles ja see on liigne tühi ruum, mis taimedele ei sobi. Kui suuremaks kasvavad, püüan ka selles osas midagi ette võtta. Tegelaste enditega, neile sai üles pandud kaks lõksu. Käikudesse surusin peletuseks kraabitud toomingaoksi. Ehk hoiavad eemale, kui ka lõksu ei lange. Kuigi olen leplik, siis tõesti vist mitte nii leplik (hetkel suisa sõjakas!).

      Kustuta
  2. Meil on samuti kevadlindude põud, aga mutte on aeda tulnud üle kümnete aastate igast ilmakaarest :(

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Linnulistilised teatavad aina uutest ja uutest saabujatest. Kõige värskemad olla sookured. Äkki need jõuavad nüüd tagasi Su õuele?! :-)

      Kustuta
  3. Minu kannatus sai ka eelmisel sügisel otsa kui mu kiviktaimla üles songiti, seakari, mitte mutid! :D

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma olen ajaloos ka pidanud seda olukorda varem mõnes teises peenras üle elama ja tuleb tunnistada, et pole mu tolerants ajaga kasvanud. Eelmine kevad püüdsin 4 mutti käsitsi ja viisin uutele kaugematele elualadele (leplik-tolerantne lähenemine), lugedes sõnad peale, et hoidke minu mängumaast eemale. No ei aidanud. Nüüd läheb kurjemalt!

      Kustuta
  4. Pole siin mingit leplikkust vaja! Mutid lõksu. Lumikellukeste pesakonnad on väga armsad seal puude all. Lumikellukeste rohkus ongi nagu pikemaaegse aiapidamise märgiks.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Lumikellukesed on omamoodi mälestusmärkideks vanadest aedadest ja aiapidajatest, sest püsivad vanades talukohtades pikalt peale hoonete ja elude kadumist. Ja kuigi peale pikka valget põhjamaist talvest võiks olla küllastumus valgest, siis lumikellukesevalge varakevades on üks armsamaid vaatepilte.

      Kustuta
  5. There are moles in eastern North America but they are rather rare. I have never seen one or heard of a garden that had them but we have plenty of other pests. The worst is the chipmunk which is very cute but rather destructive.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Well, lucky you then, Alain, because moles are not even cute! :-D
      In recent years numbers of moles have grown very rapidly, they are everywhere. They use to occupy lawns and grassland areas but now as the numbers have grown they are on actively cultivated fields, in deep forests, in yards, absolutely everywhere. If you look around here you likely won't find a housekeeping without a mole heaps on lawn.

      Kustuta
  6. I understand how you feel Tistou, we have lots of moles here too. I have had to learn to live with them because when I improve the soil with a mulch or when I plant anything, worms move into the nice soil and the moles follow!
    I'm glad that your snow and ice is eventually going and that now you can see your lovely spring bulbs, it is a wonderful time of year!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. I'm not sure if I'm able to learn to live with them dear Pauline. They are causing so much trouble, especially to small alpines. Grrhhh!!!
      But, my spring bulbs do raise my overall spririt!!! They are wonderful! Thank you!

      Kustuta
  7. Muttide seatembud peenras teevad tõesti kurvaks ja kurjaks... Mina kasutasin mingeid graanuleid, mis niiskuse toimel muttidele käikudesse peletavat gaasi tekitasid. Aga ilmselt pole sellest suurt kasu kui lõksusid ei pane :( sest ühel hetkel on nad ikka jälle tagasi... See saab vist kahjuks olema mutirohke aasta. Eelmine suvi oli juba rahulik ja läks meelestki kogu mutimure, sel aastal aga on nad juba varakult platsis..

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Minu meelest on muttide arv suisa plahvatuslikult kasvanud viimastel aastatel. No absoluutselt kõikvõimalikud kohad on neid täis. Ju tuleb tõsist võitlust nendega alata!

      Kustuta