teisipäev, 28. oktoober 2014

Urgu pugeda, talveunne jääda?

Mõnes mõttes kadestan taimi, kes selle pimeduse ja külma kõik vahele oskavad jätta ja võtta elust vaid parimat - kevade värskust, suve soojust, sügise rikkust. Ei ole vaja neil hoolida kontoritundidest või kella keeramisest - päike käib ju ikka omasoodu ja dikteerib kõik. Meil siin aga eksperimenteeritakse inimvaimu ja -võimuga, lükates sisskujunenud rütme siia ja sinna, andmata seejuures aru sügavamalt, milliseid tagajärgi see meile kaasa toob või mida elust minema viib. Ei istu mulle see kellakeeramine.

Sellistel pimedatel, sajustel, tuulistel päevadel nagu eile ja täna, tekib tõesti tahtmine peitu pugeda ja väga vaikselt olla. Ja ega selles pole midagi imelikku - arvatavasti vägagi loomupärane omadus kõigile elusolenditele, miks see inimenegi peaks erand olema. Aga pole hullu. Tegelikult olen ma ju väga rahul meie aastaaegade ja nende vaheldumisega. Pakub, vaheldust, puhkust, ootust. Suudaks/oskaks ma vaid neid rahulikumaid aegu ka rahulikumalt võtta. Aga kui on kokkuvõtted, lepingute lõpud, eelarved, tööplaanid...

Berberis thunbergii 'Orange Rocket'
Berberis thunbergii 'Orange Rocket'
Eelmise nädala tugev külm ning neli päeva järjest miinuse poolel viibinud temperatuur tegi järsu lõpu kuldsele sügisele. Värvid on pildilt lahkunud, alles vaid pruunid-hallid ja okkarohelised toonid. Paras ootamatus see arktiline hingus meie mail mulle muidugi oli, sest kõik õrnad taimed olid veel väljas ja maas. Eks saab näha, kui suured kaod on, aga võimalik, et kahju on tõsine. Paljad mullapinnad olid 5-8 cm ulatuses külmunud ja seda on palju. Kannajuurikad olid valdavalt sügavamal ja ehk mõni elus juurejupp ikka jääb, kuid daaliate juurekaelad olid küll keset kivikõvasid mullakamakaid, kui laupäeval neid üles võtma pääsesin. Mõni hilisest odavmüüdist võetud sibul jäigi maha pistmata, sest kangi ja kirkaga ma seda tegema ei hakanud.

Perennials Bed Sedum 'Herbtsfreude'

Kaks õitsejat, kes selle hullu külma veel vastu pidasid, olid kukehari 'Herbstfreude' ja juhuslik sarvkannike murus. Nemad ka viimasteks jäävad.

Viola cornuta
Sarvkannike ei näi hoolivat külmast üldse/ Honrned pansy is not afraid of deep frosts
Paraku jäi mul ka õunasaak enamas osas koristamata. Veidi sai moosi, natuke on varju all, kuid suurem osa on nüüd lindude-loomade heaks. Puus olevad pakuvad nokatäidet lindudele, maasolevaid käivad nosimas kitsed ja kährikud. Meie suurelt muruplatsilt, mida kaks viimast sügist on käinud sead sonkimas (sülgab kolm korda üle vasema õla ja rohkemgi veel, kui teaks, et aitab), leidsin nüüd kaheksa kitsede magamisaset. Korralikud hoolikalt kraabitud küljealused.

Malus 'Karksi Renett'
Malus 'Karksi Renett'/ Frost biten apples
Fallen apples
Malus 'Talvenauding'
Tubastes aedades õitseb aga tsümbiidium. Tiia kinkis mulle ta juba aastaid tagasi äraõitsenud taimena. Päris pikalt kasvatas ta vaid lehti aga 2013 jaanuaris avanesid esmakordselt ka õied meie juures. Veidi vähem kui kaks aastat hiljem õitseb ta taas, seekord kahe õievarrega, seitse õit mõlemal varrel.

Dendrobium
Tubased aiad: tsümbiidium/ Indoor gardens: Cymbidium
Dendrobium
Cymbidium
Sellises õitsvas urus võiks vaikselt konutada küll ja aknast piiluda tormavat ilma!


Summary: To crawl to lair and hibernate over winter?

Sometimes I envy herbaceous plants, which can skip all the cold and darkness that comes with winter and just enjoy the happy times - fresh spring, summer warmth and bounty of autumn. They never have to think about office hours or disturbing clock changes in spring or autumn. All goes by Sun and that is all that matters. In humans world however, experiments with time shifts are made biannually, not considering how it affects our lives really. Personally, I hate it.

In those suddenly very short, dark, windy, rainy late autumn days I abruptly feel the urge to hide away, stay in my warm bed or couch and just let the unfavourable times past. Just like plants do. Unfortunately, it is not my fortune. And if the first frustration passes, I admit that I like all seasons and they all are really needed, as they provide change, rest and expectation. Only if I could take naturally slower times bit slower. In contrary, end of the year tends to be one of the busiest times in year.

Deep frosts last week came too suddenly for me too, as all my tender plants were still outside. On Saturday, when I finally had the chance to lift my cannas and dahlias, they were covered with frozen soil, about 2-3 inch thick. I will see in spring weather they made it or not. Now they are stored in my cellar however. It would be such a tragedy to lose my exotic beauties. Most of the apples became victims of this cold spell as well. Now they will be left for birds and roe deer, for whom most of the crop would have been left anyways.

Last bloomers in my garden despite the frosts are sedum 'Herbstfreude' and horned pansy. Latter is truly spectacular plant for our climate, blooming almost around the year! In my indoor gardens however, our only cymbidium has opened its blooms. In this time two spikes, seven flowers on both. It is almost two years from last blooming.  

20 kommentaari:

  1. Mina olen juba üsna urus ja iga vajadus sellest välja ronida ajab urisema :)

    VastaKustuta
  2. Selliste kaunite tsümbiidiumide kõrval võiks ju küll natukene aega omaette nurru lüüa. Ainult et kui mõte nende "kodukitsede" peale läheb - kas aias kõik puud on kaitstud nende eest, egas õunu kogu talveks ei jätku.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, nendega on mure küll- õunapuud on juba suured, kuid on üks rida noori ploome, keda olen igaks talveks katnud kuuse okstega või noorte kuuskedega. Vahel olen veidi hiljaks jäänud ka ja siis kärnerite tööd pidanud tunnistama. Huvitaval kombel enne lume tulekut puid ei puuduta, kuid nii kui õrn kirmeke juba maha jõuab sadada ollakse kohe puudekeste kallal.

      Kustuta
  3. loodan, et kaod on kardetust väiksemad ja kui aastalõou kiire mööda saab siis ei tahagi enam väga urgu, sest selleks ajaks on ehk talv oma valges ja karges või õigemini must-valges (no peaaegu) pildis jälle ilu pakkumas :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, kõik mu palved ja andekspalumised kuulusid neile vaesekestele. Ehk ikka pidasid vastu.
      Täna on päikeseline ja helge hommik ja tuju on ka kohe parem. Tuleks selliseid päevi tihedamini, polekski see pime aeg nii raske ja pikk.

      Kustuta
  4. Need tubased õied on väga kaunid! Aga kui Sa seal urus juba oled, siis kirjuta teinekord sibulatest ka, pole nii ammu neist põnevatest tegelastest kuulnud :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Muide alustasin ühte postitust sibulatest suvel, kuid ta on ainsa draftina seisnud siiani lõpetamata-avaldamata. Kõige erutavamatest asjadest on kõige keerulisem kõnelda. Aga nüüd tuleb ta küll lõpuni ära teha!

      Kustuta
  5. Your Cymbidiums are gorgeous, what a lovely group of flowers to have indoors during your cold weather.

    VastaKustuta
  6. Minu lugupidamine.:) Minul tsümbiidiumi õitsema saada ei õnnestunud ja andsin poti sõbrale edasi, et ehk temal...

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tsümbiidiumide põhiline trikk vististi seisneb jahedas kasvuruumis ja hea oleks, kui ta suvel saaks väljas olla. Esimene on mul võimaldatud. Väljaviimine eeldaks natuke paremat järelevalvet, millega mul on raskusi.

      Kustuta
  7. No vat, kui endale ei mõju see kellakeeramine, siis ega ei oska mõeldagi, et kellelgi võib ebamugav olla. Ja eks meie elu ole jah, et need asjad, mis rahu justkui segavad tuleb nagu alati järjest ära teha ja selle kõige sees on ju mõnus mõelda, et võib kusagil mõnusasti olla kui väljas vihm ja tuul.
    Loodetavasti jah need kaod ikka väga suured pole, aga no on raske ikka kui aed ei ole igal ajal käeulatuses. Imeilusad tubased õied muidugi!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Loodan, et ühised lootused aitavad suvelemmikud uuele elule.

      Kustuta
  8. Mulle meeldivad kõik aastaajad, igas on oma võlu.
    Aga kellakeeramise suhtes olen Sinuga ühel nõul. Nüüd elan ma niikuinii päikese järgi ja kellal ma end segada ei lase. Aga varem olin ma igal kevadel mitu nädalat täiesti töövõimetu, see elurütmi sassilöömine võib ikka väga rängalt mõjuda.
    Tsümbiidium on ilus, ka mul on ta igal aastal kenasti õitsenud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Täna, esimese nädala lõpus tunnen ma ka ennast vägagi võimetuna. Raske.

      Kustuta
  9. Ountest on kyll vaga kahju. Siin kuningate saareriigis maksad 2 euri neljase (4 ouna) pakendi eest ja maitset ei anna vorrelda "Talvenaudinguga".
    Nii et kuldavaart soogilaud meie kitsekestel :)

    VastaKustuta
  10. Ah tuli veel tahtmine hiilata urgu pugemise teemal, et toesti-toesti, kui energiat ei jatku, siis on loomulik reaktsioon ennast ylekulutamise eest ara peita.. Ja suures maailmas, kus raha paneb rattad kaima, kutsutakse seda depressiooniks... Et siis tableti-ari need pooluinunud jalle kaima lykkaks.. Inimeste seadused ikka vastu loodusseadusi. Anna Jumal vaimuvalgust, eriti pimedal ajal!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Millegipärast usun, et varsti peab jälle enam loodusseadusi austama hakata, kui see inimene tahab siin maamunal jätkata.

      Kustuta