Sombuilmane jõul

Jõuluilma ennustamine on üks tänamatu töö. Meenub üks varasügisene artikkel, kus mitmed loodus- ja ilmatargad ennustasid aastalõpu olusid - kas jõulud on valged või mustad. Umbes pooled kaldusid arvama, et tulevad valged ehk lumised, teine pool ennustajaid ... teadagi. Ja pooltel oligi õigus! Palju siis nendes ennustustes on kredibiilsust? Esmapilgul polegi - on ehk siis, kui tehtaks põhjulikum analüüs, kellel kui palju aastate jooksul pihta on läinud. Aga selleks pole mul huvi. Jäägu kellegile teisele see teha. Ega sellest midagi ka muutuks - jõulud on ikka kas mustad või on valged ja sel korral olid nad mustad. Või siis sombused. 

Meil sadas jõululaupäeva eel maha kerge lumikate ja võis loota, et äkki ehk tulevadki valged. Aga jõululaupäeva hommikuks oli ilm soojenenud ja lumi viimase kübemeni kadunud. Edasi tuli vaid kerget vihma, jõulupühade lõpuni. Tuulgi tõusis esimesel jõulupühal päris tugevaks. 

Jõuluvärve kukerpuudest/ Christmas colours from Berberis thunbergii 'Orange Rocket'

Võtsin täna ette väikese jõulujalutuskäigu Õisu järve äärde. Sealsed luhad on juba mitu nädalat üle ujutatud ja pakuvad omamoodi maalilisi vaateid hulpivate heinarullidega. Kujutasin ette, et neist võiks mõne toreda pildi saada.

Esmalt püüdsid pilku aga kodused rohetavad taliviljapõllud. Neil on hetkel iiri talv - roheline ja vesine. Mitmed halli varjundid taustaks - erinevad uduvihma peituvad metsatasapinnad. Ilusad!

Iiri talv Eestimaal/ Irish Winter in Estonia

Üle rohetava välja/ Over the green fields

Jõuluilm/ Christmas Weather

Õisu järv tuleb üle kallaste päris sageli ja kergelt. Piisab pikemast sajuperioodist või järsust suuremast sulast ja siis see juhtubki. Ka mõni suvine suur äkksadu võib sama tulemuse anda. Lund oli meil novembri lõpul korra omajagu, siis see kiirelt sulas ja uputus saigi alguse. Pidevad vihmasajud on veetaset kõrgel hoidnud. Sadamasse ja linnutornini hetkel ei pääsegi. Vesi tuleb enne vastu.

Õisu järv ja luht/ Flooded plain of Lake Õisu

Hukas heinategu?!/ Ruined haymaking?! 

Suurvesi/ Flood

Tee viib vette/ Road to flood

Teel järve äärde oli tegelikult päeva kõige üllatavam kohtumine...

Harilik kärnkonn/ Bufo bufo 

Ei tea, kas vaene loom arvas tõesti, et kevad juba käes? No mine tea, väljas juba pikka aega leebe ilmake, võib-olla tõesti tekkis teisel selline tunne... Või siis muutus hoopis küljealune märjaks ja vajas kuivema vastu välja vahetamist? Kärnkonnad talvituvad kuival maal. Igal juhul oli teine keset teed ja võrdlemisi pikaldane. Aitasin ta siis ikka teisele poole üle.

Järve ääres oli ka aktiivseid kodatigusid liikvel näha. Ei karda või oota nemadki talve ja käredama külma tulekut. Õige muretult liuglesid-libisesid mööda koltunud heinu. 

Tagasi kodus vaatasin aias ringi. Ega seal suurt midagi leida polnud. Ikkagist on vaikelu aeg. Mõne märgiga saabuvast hooajast ja mõnega möödunust. 

Tärkavad lumikellukesed/ Emerging snowdrops

Suureõieline lumikelluke/ Galanthus elwesii

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Jõulud on toimekad ja nõuavad oma aja. Kõik need askeldused ja ettevalmistused. Siis on pühad ise nii suured, et ei või midagi asisemat teha... Kuigi aias oleks saanud ja võinud toimetada küll - mul on veel lehti siit ja sealt kokku koristada. Võib-olla jõuab sellega tegeleda pühadevahel. Võiks, mulle meeldiks. 

Soome reisi ajal saabus pakk mõnede sibulatega Inglismaalt. Palusin selle külmkappi tallele panna. Nüüd 23. detsembril võtsin lahti ja istutasin kõik pottidesse ja pottidega maha. Kasvuhoonesse. Koerahambad ja trilliumid, üks kauni tulbi sort. Ja kukerlill. Kõik näisid triksis-traksis, loodetavasti läheb nendega kõik hästi. No peab minema. 

Talv ei pea ja vahel isegi ei saa olla puhkus aiast ja taimedest. Ja see võib-olla ongi hea!

Põhjalas

Möödunud nädalal oli hea meel taaskord olla suusareisil põhja-Soomes. Neid kordi on nüüd kogunenud, kuid aeg-ajalt on ka mõni vaheaasta vahele tulnud, nagu 2023.a. Sel korral käisime nädala võrra hiljem tavapärasest. Seda tingis majutuse korraldus ning mitte ilma ja lumeolud. Läks hästi, sest nädalapäevad varem poleksi niipaljukestki seda lund ja suusaradu olnud, kui praegu.

Kohalikud uudised rääkisid, et talve saabumine on hiline. Ja vähese lumega. Selle põhjusena nähakse kliimamuutusi. Protsessid ise aga võivad kätkeda ka ohte - järsud temperatuurimuutused, kui see talv siiski tuleb, ning möödunud nädala lõpuks ta tõesti ka tuli - pea -30 külmakraadiga, ning vähese lumega madalad temperatuurid kahjustavad elustikku, mis tavaolukorras võiks rahulikult paksu lumevaiba all puhata. 

Suusanädala keskpaika langes tugeva sulaga päev, millele järgnes kiire ilma jahenemine, mis tipnes pühapäevahommikul meie äratulekul -27 kraadiga. Kõik see sula lumi muutus jäisteks väljadeks ning sellistes oludes suusatamine polnud kuigi lihtne ega lõpus. Aga see kord siis lihtsalt sedapidi. 

Sel korral oligi ilm ja ilmastikunähtused reisi kesksel kohal ja meeliülendavamaid elamusi pakkuvad. Saime näha virmalisi ja pärlmutterpilvi. 

Pärlmutterpilved ehk polaarstratosääripilved esinevad talveperioodil polaaraladel. Ilmselt küllalt harva, sest meie nähtud pilvedest oli juttu ka sama päeva kohalikes teleuudistes. Tegemist on kõrgete (20-30 km) õhukeste pilvedega, mis päikesevalguse murdumisel osakestel tekitab imelisi värvide mänge. Kuna pilveosakesed koosnevad muuhulgas lämmastik- ja väävelhappe kristallidest, põhjustavad pärlmutterpilved paraku ka osooniauke. 

Järgnev pildirida on pärmutterpilvede arengust 10. detsembril ühe meie matka käigus.

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds, Levi, Finland 10.12.2024

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Levi vaade/ Levi, Finland

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Pärlmutterpilved/ Nacreous clouds

Järgmisel päeval läksime me vaatama viimast päiksest. Ja tõesti viimane ta oli, sest 12. detsembril saabus Levile polaaröö, mis kestab 30. detsembrini. Siis peaks päike ennast taas kriipsukese näitama, nagu ta tegi tol korral. 

Viimane päike enne polaarööd/ Last rays of light before polar night

Ja nii ta kadus/ And that was it with Sun for weeks now

Kuu aga jätkab oma tavapäraseid radu/ Moon carries on on its paths 

Ja enne kõiki neid käike ja taevaid kostitas meie meeli päis esimesel suussõidu õhtul säärane taevamäng...

Aurora Borealis 08.12.2024, Levi, Finland

Sügis tuli tagasi

Esimene lumi kestis kolm päeva. Ilus oli kaks. Siis algas sula ja neljandal päeval koos vihmaga olid järel vaid riismed. Siis kadus seegi. Naasisi soe november, sageli udune, pisut sajune, vahepeal mõne üksiku päikesekiirega. 

Kuna lund oli palju, siis selle järsk sulamine põhjustas liigvett. Aias lompidena, järve luhal üleujutusena ja Soomaal viienda aastaaja saabumisena. Kes teab, mitmes see aastaeg Soomaal seekord tegelikult juba oli?!

Nüüd on aga detsember ja mina oma aiapidamise ja pildistamise ajast nii õitsvat detsembrit varem näinud ei ole. No võib-olla polnud ka nii hilised õitsejaid varem aga sellegi poolest. Ikkagi hämmastavalt soe ja hämmastavalt pikk õitsev sügis!

Kaunis sügisaster 02.12.2024/ New England Aster in December. Never seen this floriferous Decemer in our garden before!

Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Primula cv.

Sel nädalavahetusel jätkasin oma potitaimede pakkimist kasvuhoonesse. Jäänud olid veel kõrrelised. Ikka maha istutamata taimed, sest selgi aastal ei jõudnud ma uue kõrreliste peenra rajamiseni, mis küll juba teist või kolmandat aastat mõttes mõlgub. No näis, äkki õnnestub järgmisel aastal. Korra tekkis küll plaan, et võiks äkki ikka veel sel aastal maa "ära künda" ehk murukamara tagurpidi keerata, siis nüüd tõotab külmem ilm tagasi tulla ja võib-olla enam ikka ei õnnestu. Seda enam, et nüüd on plaanis nädalaks talvele vastu minna ja põhja-Soomes mõned suusaringid teha. Levi on taaskord ootamas.

Kobarpea/ Ligularia denata 'Monja'

Ligularia denata 'Monja'

Maruhein/ Vernonia arkansana 'Mammuth'

Mõned sügisel saabunud metsataimed potistasin ja panin talveks lavasse talvituma. Lihtsalt selles kartuses, et kasvuhoones algab kevad vara ja hiljem on võib-olla taimi väliste oludega keeruline kohandada. Eks näis, kas oli ka õige otsus. Need trilliumid ja koerahambad, mis sel moel eelmisel talvel said hoiule pandud, talvitusid hästi. 

Mõned asjad otsustasin ka vastu talve maha istutada. Näiteks kaks haldjakella. Et neid talveks paremini kindlustada, kuhjasin peenrale lehevaiba, nii nagu looduseski metsa all võiks juhtuda. Kevadel selgub tõde, kuidas talvega läks. Hetkel on nad veel ilusad ja haljad. 

Kantoni haldjakell/ Disporum cantonense 'Moonlight'

Kevade esimesed näitavad juba aga ka pungade pakatamist. Lumikellukeste varajasemad sordid näitavad ninasid, sinililledel on pungad hiiglaslikud. Sügisesed sinililled välismaalt panin kasvuhoonesse kevadet ootama.

Suureõieline lumikelluke/ Galanthus elwesii 'Reverend Hailstone'

Harilik sinilill/ Hepatica nobilis 

Detsember algas soojalt ja õitsvalt, näis kuidas ilm ja talv edasi areneb. 

Täna tuli lõunast ka päike välja.

Päikeseline pärastlõuna/ Sunny afternoon

22. novembri lumi

Prognoositud lumi tuli. Tallinna südalinnas, kui teisipäeval bussi istusin, oli maa must. Pistsin nina ajalehe vahele ja kui pilgu Järvel tõstsin ja aknast välja suunasin - oli ehmatus suur. Kõik valge! Lumi maas! Minu selle sügise esimene. Pääskülla jõudes ilmnes, et lund on öö jooksul suisa nii palju sadanud, et seda on tänavatelt äragi lükatud ja teede ääres oli väiksed vallid. Lumi oli siiski lokaalne, sest samal päeval Hiiumaale sõites selgus, et varsti peale Ääsmäed oli maa lumeta ja vaid hallast kergelt hõbedane. 

Suhteliselt sajuse nädala tõeline suursadu algas neljapäeva öösel vastu reedet ja kestis reede hilisõhtusse. Viljandi linnas sadas maha 40 cm lund. Kuna meie maakodu pole sealt kuigi kaugel, siis saime oma jao. Siiski vähem, nii paarikümne sentimeetri jagu. Enam lund sai veel Pärnumaa, ülejäänud Eesti tunduvalt vähem või suisa napilt.

Thunbergi kukerpuu esimese lumega/ Berberis thunbergii 'Orange Rocket' in first snow

Püsikupeenar/ Perennials Bed

Püslina/ Linum perenne

Alfatuni lauk/ Allium alfatunense

Kuldvits/ Solidago 'Foxbrook Fountain'

Loitev tulinelk/ Lychnis chalcedonica

Lumi tuli sulale maale. Paljud taimed olid veel pehmete-rohtsete vartega, seega taaskord oli mitmeid lamandujaid. Eks palju lund korraga katab ja matab nagunii. 

Täna öösel hakkab sadama vihma. Vihma on lubatud ka veel järgnevateks päevadeks ning samal ajal sooja kuni 8 kraadi. Kas vastselt sadanud lumi sulab? Laulusõnade järgi sulab alati. Eks ole näha.

Pikk peenar/ Long Border

Liblikapeenar/ Bee&Butterfly Bed

Männasmailane/ Veronicastrum 'Fascination'

Aiapeenrad/ Garden Beds

Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum novae-angliae 'Barr's Blue'

Sügavalt talvises aias pole paljut teha. Laupäevase pärastlõuna pühendasin hoovi lumest puhtaks lükkamisele, täna võtsin ette kasvuhoone korrastamise, nagu varasemalt oli plaanitud. Mõneti ju hilja, aga seni oli ka väljas toimetada küllalt. Varjualuseid töid tuleb teha ikka siis, kui väljas enam ei saa või ei kannata. Korrastamine ise tähendas siis seda, et kogu suvine kraam tuli välja saada ja talvitamisele kuuluv kraam paika panna. Sain veel kenakese kausitäie tomateid, peamiselt erinevaid kirsstomateid aga ka suuremaid. Neid oli kohe hea õhtusöögi kõrvale võtta.

Kasvuhoones said mulda panud talvitaimisele minevad püsikud, nii need, mis ootavad uuel aastal maha istutamist, kui ka hiirehostade kollektsioon. Veidi on taimi veel maha kaevata, aga kuna nüüd tuleb taas soojem nädal, siis pole sellega ka kiiret. 

Lõpetuseks lugu kõrvitsatest, sest selgelt oli hea kõrvitsa-aasta! Ostsin oma kõrvitsataimed kevadel Karksi-Nuia kevadlaadalt, ühe Läti müüja käest. Olin elevil, sest tal oli kümnete kaupa erinevaid, vähelevinud aga mulle tuttavaid kõrvitsasorte. Ostsin neli taime ja viienda sain vist kingituseks. Igal juhul, mitte ükski polnud õige. Ma ei saanud ühtegi ostetud kõrvitsat. Küll aga mitmesuguseid tundmatuid. Ühe tundsin siiski ära - banaanikõrvits - piklik nagu melon, roosa koorega hiiglane. Panime täna mõned lõigud ahju küpsema ja tuleb tunnistada - see on imemaitsev! Pisut ehk magus kuid hea tekstuuriga, pähkline, koor küpseb samuti pehmeks ja söödavaks. Väga hea kartuli asemel. Kõrvitsatega siis sel aastal nii. Aga seda banaani oma julgen ma juba soovitada ja võtan endale tulevikuski kasvatada.

Peaaegu nagu itaalia lipp/ Looks like the Italian flag!