kolmapäev, 13. august 2025

Augusti noodid

Aeg lendab, ja suvi koos sellega. Ühtäkki on ta juba vanaks saanud - koristatud viljapõllud, punavad pihlakad ja ritsikasirin. Hetkel on ka suurem soe taandunud ja hoovihmad kimbutavad. Mis aga ei tähenda, et suur soe ei võiks tagasi tulla. Meenutagem, et möödunud aasta september oli lõpuni välja suviselt soe. Kohe väga soe. Kuna suve algus eriti soojaga ei hellitanud, siis ehk teine pool tulebki heldem?!

Asjade ja aegade kiirest arengust kõnelevad ka mõned taimed aias. Juba juuli teisest poolest õitseb aias korea vahakübar. Sügisel õitsvast püsikust on saanud suvetaim. Ta on varasem oma sõsarast jaapani vahakübarast, kuid seegi punnitab õiepungi, mis õige pea näivad puhkema. 

Veelgi enam oma ajast ees on sel aastal kaunid sügisastrid. Esimesed õied avanesid augusti esimestel päevadel ja juba õige pea on oodata laialdast õide puhkemist. Need on Tallinna BA seemikud/nimetud sordid, mis ilmselt ongi oma eksistentsi teeninud välja varajasema ja kindla õitsemisega. Sel aastal siis eriti varased. 

Ja lembeliiliad...

Agapanthus 'Midnight Sky'
Aafrika lembeliilia/ Agapanthus 'Midnight Sky'
Agapanthus 'Black Jack'
Agapanthus 'Black Jack'
Agapanthus cv.
Agapanthus 'Midnight Star' & 'Headbourne Hybrids'
P8103684
Lembeliiliad/ African Lilies 
Symphyotrichum nova-angliae
Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum nova-angliae 
Symphyotrichum nova-angliae
Kaunis sügisaster/ Symphyotrichum nova-angliae

Mul näikse olema tõmme Lõuna-Aafrika sibultaimede poole. Lembeliiliad ja tuttliiliad, kaeralilled ja hiidhüatsindid. Kaks Aafrika taime kasvab mul aias väljas ka püsivalt - kaeralill 'Lucifer' ja varrekas tõrvikliilia. Tõrvikliilia on õitsenud küll vaid korra ja vajaks paremat/päikselisemat kasvukohta, kuid ometi püsib. Kaeralilled on mitu aastat pikas peenras katmata hakkama saanud.

Crocosmia 'Lucifer'
Kaeralill 'Lucifer'/ Crocosmia 'Lucifer' in Long Border

Selle suve au ja ukus aias on kindlasti suurelehine hortensia ja tema õitsemine. Ta võib olla meil juba nejandat suve. Õitses napilt päris esimesel suvel, seejärgselt on aga kas talvekülm (eelmine aasta) või hiline kevadkülm võtnud varred/puhkevad pungad. Ka sel kevadel sättisid hästi talvitunud varred varakult puhkema ja said öökülmadest pihta. Puhkevad lehed kiratsesid-kidusid. Aga siis sai taim siiski nendest kärbatanud algmetesse elu-ja kasvujõu sisse ning korraldas kauni õitsemise. Ei suutnud ta aga otsustada, kas olla sinine või roosa. Igal juhul pole ta 'Luua Roosa'. 

Hydrangea macrophylla
Laialehine hortensia/ Hydrangea macrophylla cv.
Hydrangea macrophylla
Hydrangea macrophylla cv.
Hydrangea macrophylla
Hydrangea macrophylla cv. 
P8093669
Hydrangea macrophylla cv. 

Ennekõike on hetkel aga flokside aeg. Õitsemine on rikkalik ja taimed on suured ja kõrged. Kohati suisa hiiglaslikud. 

Phlox paniculata 'Reverans'
Aed-leeklill/ Phlox paniculata 'Reverans'
Phlox paniculata 'Donau'
Phlox paniculata 'Donau'
Garden in August
Floksid ja hortensiad/Phloxes and Hydrangeas 
Phlox paniculata 'Donau' & 'Gordost Rossii'
Õhtufloksid/ Evening Phloxes
Phlox paniculata 'Shapka Monomakha'
Phlox paniculata 'Shapka Monomakha'
Long Border
Pikk peenar/Long Border
Phlox paniculata 'Blue Evening'
Phlox paniculata 'Blue Evening'
Garden in August
Kahe meetrini kõrguvad floksid/ 2 meters high phloxes
P8113729
Sinine õhtu/ 'Blue Evening'

Kui Tagatalu Rahmeldaja kirjutas, et osad kõrged taimed on sel aastal kasvus madalad, siis mina seda täheldada ei saa. Kõik on omas kõrguses või pikemad-kõrgemad. Eriti kõrged on vesikanepid, mõned floksisordid ja kasvurekord on ilmselt ängelheinal 'Elin'. Pole teda mõõtnud, kuid arvan, et 3 meetrit võib olla küll. Väga kõrged on ka kanada kuldvitsad 'Foxbrooke Fountain'. Üldse on taimede kasv valdavalt väga lopsakas. Eks sajune suvi on seda lopsakust loonud ja suunanud. Muru niitmisest on küll väike tüdimus, see kasvab ka endiselt mühinal.

Perennials Bed
Püslikupeenar/ Perennials Bed
Garden in August
Pikk peenar ja liblikapeenar/ Long Border and Bee&Butterly Bed
Garden in August
Pikk peenar teiselt küljelt/ Long Border, other side
P8103685
Liblikapeenar/ Bee&Butterfly Bed
Garden in August
Suvelilled/ Summer Blooms
Agapanthus cv.
Suvelilled/Summer Blooms
Canna
Kannad/ Canna lilies

 Kuigi suvi on vana, siis suvi kestab veel ja nautigem seda!

esmaspäev, 21. juuli 2025

Kaua sa kannatad vihmajumalate naeru

Vihmad, vihmad, vihmad. Vahel suisa lõputuna näivad vihmad. Need kujundasid mai, juuni ja juuligi siiani. Vaid väga üksikud kuivad päevad on sattunud sadude vahele. Täna oli meil küll harv vihmata päev, kuid Peipsi tagant läheneb uus sadu, mis veel selle päevanumbri sees võib siia jõuda. 

Loomulikult on pidevad märjad olud ja niiskus jätnud pitseri aiale ja aiatöödele. Alles täna sain aiamaa lõplikult üle kõblatud. Oli kartulivagusid, mis siiani olid täitsa puutumata, sest enamikust ajast polnud võimalik aiamaale astudagi. Päris ujuda vagude vahel, nagu mõnel pool Kagu-Eestis, pole mul õnnestund, kuid põrsa kombel poris püherada oleks olnud võimalik enamikel päevadel. Muld pole samal ajal põllul paranenud - ikka on sama kõva kui kevadel (v.a kui on libe sajujärgne muda). Ja kui isegi kobestad sellest mingi osa üles, siis järgmine sadu muudab kõik endiseks.Üks kleepuv, raske, kõva mass. Ja mitte miski ei tärka ega kasva selles. Võib juba öelda, et täielik ikaldus.

Muru tegemine on alati nagu silo tegemine. Isegi kui sadude vahel jõuab taimestik ära kuivada, siis taimed ise on nii rohtsed ja nii vett täis, et niidukist jääb maha püdel roheline mass, mis tuleb peale niitmist kokku koristada. Muidu lihtsalt mädaneb ja lämmatab murutaimestikku.

Iluaial ja -taimedel läheb üldiselt paremini. Kasv on valdavalt kõigil väga hea! Lopsakad taimed on aga mokkamööda tigudele ja ka neid on sel niiskel aastal tohutult palju. Ma ei taha ette kujutada nende aednike elu ja frustratsiooni, kes peavad toime tulema hispaania teetigudega. 

Niisiis niiske, vihmamärg - peamised selle aasta märksõnad.

Lilium martagon 'Orange Marmelade'
Martagoni liilia/ Lilium martagon 'Orange Marmelade'
Daphne mezereum
Harilik näsiniin/ Daphne mezereum
Campanula latifolia
Laialehine kellukas/ Campanula latifolia

Roosidel on sel aastal arvatavasti suhteliselt hea aasta. Talv oli neile soodne ja eks neilegi meeldi aktiivse kasvu ajal pigem mõõdukas temperatuur ja ohtralt niiskust ja mitte kuivus. Roose teod ei söö, küll on neil aga omad kahjurid ja neidki on ohtralt. Üldiselt esimesed õienupud söödi kõik ära. Ei teagi täpselt kelle poolt. Aga nüüd õisi ikka on.

Rosa 'Sweet Pretty'
Rosa 'Sweet Pretty'
Rosa 'Hot Chockolate'
Rosa 'Hot Chockolate'

Inglise roosid on imeilusad, aga täpselt esimese vihmani. Allolev 'Princess Alexandra of Kent' puhkes õisi täis, siis tuli vihm ja praktiliselt kõik õied murdusid. Mis ei murdu, vajub näoga maa poole ja enam ei tõuse. Suured rasked õied ei kannata lisaks sadava vihmavee raskust. 

Rosa 'Princess Alexandra of Kent'
Rosa 'Princess Alexandra of Kent'
Rosa 'Princess Alexandra of Kent'
Rosa 'Princess Alexandra of Kent'

Samal ajal peenraroosidega puhkevad tiigis esimesed vesiroosid. Tiigiroosidel on sel aastal muidugi ka väga hea elu. Nii palju vett suvisel ajal pole nad enne näinud, sest tiik on täiesti triiki vett täis. Vesi on ilus ja puhas, roosid ise kaunid. Ootan, et ka teised kaks sorti õitsema läheks. Esialgu on õies 'Rose Arey'.

Nymphaea 'Rose Arey'
Vesiroos/ Nymphaea 'Rose Arey'
Nymphaea 'Rose Arey'
Nymphaea 'Rose Arey'
Nymphaea 'Rose Arey'
Tiik/ The Pond 

Vaatamata sellele, et ka juulit valitsevad sajud on siiski ilm soojaks keeranud. Ei ole üle mõistuse kuum, kuid meeldivalt soe. Vahel natuke lämmatavalt niiske vaid. Hetkel tundub, et ongi suvi. Kuid oh need kaasnevad putukad - tuhanded parmud, sajad tuhanded kärbsed ja miljonid-biljonid-triljonid sääsed ... elu maal on peaaegu võimatu. 

Hemerocallis fulva
Suvine - ruuge päevaliilia/ Summery - Hemerocallis fulva
Long Border
Ka pikk peenar on juba suvine ja õitsev/ Long Border already in Summer bloom

Täna on suvepuhkuse esimene päev. Olgu suve, mida nautida! Ja et oleks isu ja jaksu aias toimetada. See sõltub paljuski ilmast. 

kolmapäev, 2. juuli 2025

Vikerkaarevärviline

Juuni lõpp tähistab meie aias lühterpriimulate õitsemise algust. Ja see on alati omaette vaatamisväärsus! Õrnad, õhulised ja värvilised! Need on Bulley (kollane) ja Beesi (roosa) priimulate hübriidid. Just kahe liigi ristumisest võib tulla nii erivärvilisi esindajaid. Seda värvide mängu on vahva uurida nii lähedalt kui vaadelda kaugemalt.

Primula x bulleesiana
Lühterpriimula/ Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Priimulate peenar/ Primula Border

Lühterpriimulad tõin ma aeda juba palju aastaid tagasi ja nad püsivad ja paljunevad kenasti. Algselt olid nad maja seinale lähemal, kuid külvasid end peenra ette murusse ja nüüd on peenar laienenud ning nad tunnevad ennast harimata maal suurepäraselt. Oma lopsaka lehestikuga suudavad nad lämmatada kõik muu taimestiku, sh muru heintaimed. Niisiis mingit erilist hooldusmuret nendega ei ole. 

See on jahe, varjuline ja suhteliselt niiske läänepoolne seinaäär, kus nad end nii hästi tunnevad. Seal on nüüd teisigi varju armastavaid taimi, näiteks vahakübar, kollaselehine araalia ja bömeeria liigid. Viimased on eriti huvitavad nõgese sugulased. 

Primula x bulleesiana
Lühterpriimulad/ Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Primula x bulleesiana
Priimulapeenar/ Primula Bed

Jaanipäeva paiku sai küpseks aia hetke teine vaatamisväärsus - õide puhkes orhidee kaksruutmeeter. Eelmisel varasuvel kirjutasin siin, kuidas aias niitmine on keeruliseks muutunud ja mõned orhideealad ja taimed vajavad säilitamist. Balti sõrmkäppa on meie aia ümbruses aeg-ajalt ikka esinenud. Kõige enam suures magistraalkraavis, päris veepiiril. Ükshetk mõned aastad tagasi tekkis üks taim meie peamisele muruplatsile. Loomulikult püüdsin taime niitmisest säästa ja igal aastal tuli vars või paar sellele juurde. Eelmisel kevadel avastasin, et väikseid kahelehiseid seemikuid on ohtralt ümber vana taime, niitmata jäi seetõttu ligi kaks ruutmeetrit murupinda. Sügisel sai plats siiski siledaks tehtud. Sel aastal on pilt värviline ja uhke! Õitsevad kümned ja kümned Balti sõrmkäpad!

Dactylarhiza baltica
Sõrmkäppade kaksruutmeeter/ Marsh Orchid on our lawn 
Dactylarhiza baltica
Balti sõrmkäpp/ Dactylorhiza baltca
Dactylarhiza baltica
Dactylorhiza baltica
Dactylarhiza baltica
Dactylorhiza baltica
Dactylarhiza baltica
Dactylorhiza baltica
Dactylarhiza baltica
Dactylorhiza baltica
Dactylarhiza baltica
Orhidee kaksruutmeeter/ Orchid two-square-meter 
Dactylarhiza baltica
Orhideed aias/ Orchids in the garden
Dactylarhiza baltica
Õunapuu all, marjapõõsaste vahel/ Under the apple trees, between currants

Eelmisel suvel, mil ma selle platsikese esimest korda niitmata jätsin, leidsin selles üllatuslikult veel ühe orhideeliigi, mida meie maja läheduses pole kunagi varem silmanud. See on küll Eestis üks levinumaid orhideesid, kuid mitte meie kandis. See on suur käopõll. Taim ise oli pisi-pisike, kuid siiski õitsev. 

Sel aastal on käopõll alles, mitte eriti suur, aga juba kahe õievarrega. Ühe mitteõitsva juveniili leidsin aga veel pisut eemalt, heki servast. Kust ja kuidas nad nüüd niiviisi tulid, ma ei tea. 

Listera ovata
Suur käopõll/ Listera ovata

Küll on aga meie maja ümber ja metsa all ohtralt laialehist neiuvaipa ja nende hulk üha suureneb. Vanemad eksemplarid muutuvad ka kenasti lopsakamaks. Ja nad tulevad samuti jõudsalt murusse, aga harvalt, mõni siin, mõni seal. Kui niitja on säästev, jäävad taimed alles. Nad üldiselt tunnevad mängu ja oskavad ennast u peale kolmandat niitmist kiirelt maa seest välja vupsata. 

Epipactis helleborine
Isetekkeline laialehine neiuvaip keset muruplatsi. Siidpööris on kaaslaseks juurde istutatud/ Epipactis helleborine in the middle of lawn with Miscanthus that was planted
Epipactis helleborine
Laialehine neiuvaip/ Epipactis helleborine

Üks looduslik orhideeliik on meil veel - see on rohekas käokeel. Teda on varasemalt pisut enam olnud, kuid nüüd  väheseks jäänud. Sissesõidutee ja majaesise metsa all teda ikka hajusalt võib leida. Rohekat käokeelt on aga palju meie kandi metsades.

Platanthera chlorantha
Rohekas käokeel/ Planthera chlorantha

Et oli pööripäev ja jaanipäev, siis olgu paar meenutuspilti ka sellest ajast.

Long Border
Pika peenra iirised/ Irises in the Long Border
Long Border
Pikk peenar/ Long Border
Long Border
Pikk peenar/ Long Border
Perennials Bed
Püsipeenar jaani laupäeval/ Perennials Bed on Midsummer Day

ERR avaldas uudisnupu et suvi saabub kaheks päevaks. No nüüd on ta siis kohal, seda on tunda. Soe. Aga mis siis muidu on kui kalendri järgi on suvi, aga suvi ise pole kohal? Ja kas see suvi jääbki vaid selleks ainsaks viivuks, või on loota ka päriselt tema saabumist? Sellest aastast ei oska midagi oodata, sest oodata on kõike!