12 emotsiooni 2024

Jätkamaks oma päevaraamatu traditsioonidega, esitan ka selle aasta alguses tagasivaate eelmisele aastale pildireaga igast kalendrikuust, mis kõige enam iseloomustas seda või tekitas kõrgendatud meeleolu. Ilmateenistuse abiga meenutan ka möödunud aasta ilmaolusid, sest ilm on jätkuvalt mitmepalgeline ja kõneainet tekitav. 

2024. aasta aianduslikult oli hea ja väga huvitav, nagu ikka. Pelgasin karmi talve (paljamaa külmalaine, vette uppunud peenarde jäätumine pikaks ajaks) järel, et võib olla kaotusi. Aga neid tekkis vaid mõned üksikud - lahkus viimane buddleja - nad pidasid vastu u kümme aastat, aga kuna see maani maha külmumine pole siiski päris loomupärane puittaimele, siis lõputult see kesta ei saa - , kahest pundist andis alla üks kaeralill 'Lucifer' (alles jäi ebasoodsamas ja vesisemas kohas olev sats), hukkus ka ogaputk 'Oxford Blue'. Viimasest oli küll kahju, sest ta oli omal ajal ostetud Inglismaalt (kui kõik oli veel võimalik) ja uut taime on väga keeruline saada. Rohkem lahkunud ei meenugi. Tugevalt said kahjustusi hiina siidpöörised, kuid mingid elumärgid suutsid nad lõpuks kõik tekitada. Mingeid lagedaid auke mul peenardesse kuskil ei tekkinud. Usun jätkuvalt, et ebasoodsatel talvedel on palju kasu taimede endi pealsetest, mis on jäetud lõikamata.

Huvitavaks tegid aasta mitmesugused uued ja põnevad taimed, mis jõudsid meie aeda. Täielikult avanes varjutaimede maailm (ikka ise avasin endale selle) ja see on hetkel ääretult köitev. Õnnestus saada väga haruldasi ja vähelevinuid või raskesti kättesaadavaid taimi, näiteks trilliumeid, koerahambaid ja kõikvõimalikku halja-mudru (kellad, tiivad, mütsid jne). Paljusid uusi taimi näen alles sel kevadel esimest korda tärkamas - nii põnev, nii põnev!

Jaanuar 2024. Aia jaoks rahulik aeg, aedniku jaoks üks rahutumaid - hakkaks ometi juba midagi juhtuma, saaks see talv ükskord juba läbi. Jaanuaris tabas Eestit üle mitme aja päris külmalaine, kuu keskmine temperatuur oli -6,3 kraadi, mis on tervelt 3,2 kraadi madalam normist. Sademeid oli vähe ja päikest rohkem keskmisest. Kuu lõpus on suur sula ning näeb esimesi lumerooside õiepungi. 

Veebruar 2024. Pikk talv kestab. Lund vähe ja kõik on jääkilbi all. Ilmateenistuse andmetel on veebruar normist pehmem 2,5 kraadi (norm -3,8 kraadi). Ka veebruari lõpunädalal on suur sula. Aednik leevendab vaevusi kaugetel soojadel maadel ja talviste taimetellimustega. 

Märts 2024. Veebruarilõpu suur sula paneb alguse kevade saabumisele. Märtsi esimestest päevadest alates hakkab saabuma kevadlinde ja puhkema esimesi õitsejaid. Kevade esimesel päeval (20. märts) sajab lumi uuesti maha ja teeb seda ka veel aprilli viimasel nädalal. Kokkuvõttes, kuu oli 2 kraadi normist kõrgem, sademeid vähe. Samas päikest ka alla normi (84%). Ilus lumikellukeste õitsemine.

Aprill 2024. Ilm ameerika mägedel - 1. aprillil +20 kraadi, 3. apirillil +2 ja lumi maas. 10. aprillil Võrus +25,6 kraadi (meil u 23), lumi taaskord paksult maas 22-23 aprill. Üles-alla temperatuur kesmistades vastas täiesti normile. Sademeid tuli suisa 148% normist. Meeli köidab sinilillede rikkalik õitsemine. Üks hetk mu aed nendesse upub, sest seemikuid tärkab kõikjalt!

Mai 2024. Ilma virr-varr jätkub. 9. mai öösel on tugev öökülm. Samal ajal õitsevad murelid ja kirsid. Saaki see siiski päris olematuks ei tee. Kahju saavad õrnemad taimed - hostad, mõned sõnajalad. Pärast 20. maid saabub kuumalaine, mis kestab kuu lõppu välja. Temperatuurid jäävad väga napilt alla 30 kraadi. Kuu on 3,2 kraadi normist soojem, vaid 29% sademeid normist ning päikest 137%. Naudin sooja ja õisi. Aias on tohutu maipõrnikate invasioon. 

Juuni 2024. Juuni esimesel päeval tabab meie aeda laastav rahesadu. Paljud õrnemalehelised taimed saavad kahjustusi, eriti hostad. Leevendust meelele pakub jätkuvalt hea ilm - juuni keskmine temperatuur on 16,8 kraadi ja see on 2 kraadi kõrgem normist. 28. juuni on 33 kraadi sooja. Sademeid on normist veidi vähem, kuid põua käes me otseselt ei kannata. 

Juuli 2024. Kuu esimene pool on soe ja suvine, teine pool ja eriti lõpp kujunevad sajusteks. Eesti saju hulk suureneb lõuna-kagu suunas ja varieerub 46 mm-st põhjarannikul 190 mm-ni Võrus. Meie aed jääb 140 mm vööndisse. Kelder upub, seda pole sellisel määral varem juhtunud. 

August 2024. Kuu esimene pool jätkub meie kandis endiselt väga sajuselt. Veetase pole vist kunagi suve keskpaigas tiigis nii kõrge olnud. Aiamaale on sageli raske pääseda, sest muld on nii märg. Kuu lõpus on jälle 30 kraadilähedane kuumalaine. Numbritelt on kokkuvõttes august üsna keskmine. Aias säravad tuttliiliad ja daaliad. Paljudel taimedel on võimas kasv. 

September 2024. Kuu neljandal päeval on 29 kraadi sooja, septembris! Tähistagu seda lõõmavate daaliate pilt! September on sel aastal tõeline suvekuu. Suvesoe kestab ametliku suve lõpuni. See tähendab aga, et kuu on keskmisest tervelt 3,6 kraadi soojem ehk 15,8 kraadi. Sademeid on normi piires ja päikest oluliselt enam (141%). Sellised suvised septembrid võiksid mulle meeldida! 

Oktoober 2024. Ööl vastu 01. oktoobrit on kohe esimene öökülm. See lõpetab suvelillede ilu, aga kõik muu jääb kestma. Kuu keskmine temperatuur on 2 kraadi normist siiski kõrgem, kuid sademeid on vaid pool tavapärasest. Päikest samuti keskmisest rohkem (136%). Kestab imeline astrite aeg ja tõepoolest tänu sügisastritele võib sügist isegi armastama hakata!

November 2024. Õitsev november! Öökülmad kuu alguses ei kimbuta ja astrid kestavad ja muudkui õitsevad, ka kõige hilisemad. Ilmateenistuse vaates oli kuu temperatuur 2,5 kraadi normist kõrgem (norm 2,1), seega soe. Sademeid oli üle normi ja päikest normist vähem. Sademete kaardi järgi oligi meie piirkond kõige sajusem, ca 102 mm. 22.novembril sajab esimene lumi, Viljandis 40 cm!

Detsember 2024. Täiesti erakordselt, kestis värvilisi õisi 2024. aastal detsembri kuusse välja. Lihtsalt imeline ja erakordne! Ehk siis novembris sadanud lumi sulab ja sügis tuleb detsemris tagasi. Kuu on 2,7 kraadi normist kõrgem.Sademeid pisut üle normi ja päikest pisut alla. 

Säärane aasta!

Talve pole

Riiklik Ilmateenistus ennustas jaanuariks vahelduvat ilma. Kuu esimeseks kolmandikuks pehmepoolset, teiseks kolmandikuks keskmisest külmemat ja kolmandaks kolmandikuks taas soojemat talvekuud. Tegelikkuses kujunes kuu algus kõige talvisemaks. Oli pisut miinuskraade, sadas palju lund. Enne kuu keskpaika läks aga soojaks ja vesiseks, sadas palju vihma. Maas olnud 30-40 cm lund sulas kiirelt. Praeguseks on meie kandis kõik lumi sulanud. Talivilja all olevad põllud haljendavad. Sammaldunud murupinnad samuti. Ikka ja jälle sajab vihma. Jaanuari viimased päevad võivad tuua veel 7-8 kraadi sooja.

Reeglina tähendab kõrgrõhuhari talve keskpaigas päikeselist ilma ja krõbedaid külmakraade. Sel aastal on see seaduspära pea peale keeratud. Kõrgrõhuharjadel paistab küll päike, kuid on 4-5 kraadi sooja. Nii nagu ülemöödunud laupäeval (18.01) või eilsel pühapäeval (26.01). Temperatuuri määravad valdavad õhumassid ja need on lõuna ja edelakaarest.

Kaks nädalat tagasi oli näha varajasemate lumikellukeste ninasid. Selleks korraks olid ninadest saanud juba õied. Nii vara pole neid olnudki.

Kõige kaugemale on arenenud suureõielise lumikellukese sort 'Mrs Macnamara'/ Galanthus elwesii 'Macnamara' is the most advanced snowdrop in my garden. Never been so early before. 

Teine varajane - suureõieline lumikelluke 'Reverend Hailstone'/ Another early snowdrop Galanthus elwesii 'Reverend Hailstone'

Ja kolmas varajane suureõieline - 'Godfrey Owen'/ Third early blooming snowdrop - Galanthus elwesii 'Godfrey Owen'

Vaatasin oma märkmetest järgi, et 2020. aastal, kui talve tõesti sisuliselt ei tulnudki, siis samal ajal Tartu botaaikaaias õitsesid lausaliselt nii lumekupud, mustad lumeroosid, lumikellukesed kui ka transivaania sinililled. Minul olid avanenud vaid 'Reverend Hailstone' esimesed õied ja ühe hariliku lumikellukese vormi õied. 'Reverend Hailstone' oli siis värskelt eelneval sügisel istutatud ja tema õitseaega oli raske hinnata, sest kõik Lääne-Euroopast toodud lumikellukesed õitsevad esimesel aastal normaalsest varem. Seejärel kohanevad kohalike oludega. 'Mrs Macnarama' sorti 2020.aastal mul veel  polnudki.

Niisiis selle aasta selline varane ja rikkalik õite puhkemine on minu jaoks ikkagi erakorde. Isegi Inglismaal on alles lumikellikeste kõrghooaeg alles algamas. Kas me jõuame kliima poolest Lääne-Euroopale juba järele?!

Ka harilik lumikelluke tärkab jõudsalt! Tänastes uudistes näitas sama suuri lumikellukesi mujalgi Lõuna-Eestis/ A regular snowdrop Galanthus nivalis is also developing rapidly these days. 

Lumikellukeste peenras/ Snowdrop Bed

Lumikellukeste peenar/ Snowdrop Bed

Lumikellukeste peenar/ Snowdrop Bed

Roheline jaanuar/ Green January

'Sutton Courtenay' sorti iseloomustavad oliivirohelised sigimikud. Iseloomulikud märgid sisemistel õielehtedel ja lehtede kaardumine viitab õblukese lumikellukese (G. gracilis) päritolule. Näib samuti olema igal aastal suhteliselt varajane/ Galanthus 'Sutton Courtenay' is also relatively early snowdrop. Markings on inner flower segments and curving leaves are referring Galanthus gracilis heritage. 

Ka teised varajased taimed tärkavad - lumekupud, krookused, sinililled, adoonised. Siiski ei ole nende puhul märgata liigset kiirustamist. 

Harilik lumekupp/ Eranthis hyemalis

Transilvaania sinilill/ Hepatica transsylvanica

Ilmaportaalid näitavad hetkel pehme ilma jätkumist. Sel nädalal tugevalt plussis, edasi nulli piiril. On meedias olnud juba ka arvamusi, et domineerima jääbki heitlik ilm ja korralikku talveilma enam ei tule. See sobib mulle - nii kaugele arenendud taimedele oleks tugev külm katsumuseks ja äärmuslikul juhul isegi hukatuslikuks. Loodan, et seda ei juhtu. 

Eilne 4 kraadine soojus ja mahe õhk tundus kevadine. Kuigi polnud veel õiget lõhna ja hämarikus ei hakanud laulma ühtegi musträstast. Niiviisi vaadates siiski - kevad on lähedal. 

12 aastat taliharju

Alustasin siinset päevaraamatu pidamist 12 aastat tagasi. See on olnud aia-taime ja pildiblogi ning pisut ka ilmamärkmik. Ilm on aednikule oluline igapäevane kaaslane ja seda tuleb ikka jälgida. Ja kuigi õigele aednikule muidugi ükski ilm takistuseks ei saa, siis vaadelda ja üles täheldada võib teda vahel ikka.

Läbi kõigi nende aastate - leidsin, et kõige järjepidevamalt olen ma fikseerinud taliharja päeva ilma - kord väga talvisena, kord sula ja pehmena. Aastad pole vennad ja ongi seetõttu väga erinevad. Mõtlen, et oleks tore teha üks tagasivaade nenedele mõttelistele talve keskpunktidele, ühtlasi talletates ka tänavuse olukorra.

Kuupäev: 14.01.2025, taliharjapäev
Temperatuur: +3 'C   
Ilm: pilves, tugeva tuulega edelast, aeg-ajalt peenike vihm. Suur sula pärast 20 cm lumesadu

Sellest sula-vesisest päevast mul ühtegi pilt seekord polegi. On üks päev varasemast, siis kui sula oli veel saabumata ning paks värke lumi lummas ning kutsus väljadele suuskadel matkama.

Keegi jättis jäljed/Someone has left the tracks

 2024

Ilm: päeval -10 'C, öösiti 20 kanti, selge. Pikk ja raske talv algas novembris ja vältas märtsi alguseni. Paksu talvelund sadas aga veel aprilli lõpuski (23.04).

2023

Ilm: +5 'C, vihmasajune, tuuline. Eelnevalt on november ja detsember talvised ja lumised, kuid jaanuaris tabavad mitmed sulad - nii ka taliharjapäeva. Korralik lumine talv naasis ja kestis terve veebruari ning pool märtsi takkajärgi. Niisiis see roheline vaade tervet talve ei iseloomusta, küll aga 2023.a taliharja päeva.  

2022

Ilm: ülestähendamata. Suure lume ja sula järgne, laigurti palja maaga. Talv algas juba detsembri alguses ning oli vägagi talvine. Lumi hakkab sulama veebruari lõpus, kuid kestab visalt vanade hangedena poolde märtsi. 

 2021

Ilm: -15 'C, selge ja päikeseline, lund veidi (15.01). Talve esimene lumi tuleb 30. novemril, kuid sulab jõuludeks. Jaanuar ja veebruar on nii külmad kui lumised, ideaalne suusatalv. Aga veebruari viimasteks päevadeks sulab lumi täielikult ja lumikellukesed õitsevad! 

2020

Ilm: +3 'C, vahelduv pilvisus, õhtul tuul ja vihm. Talv pole taliharjaks saabunud ega tule ka peale seda. Aasta, mil talv jäi peaaegu et tulemata. Alles veebruari lõpus tuli esimene korralikum lumi, aga kevad oli siis juba tegelikult käes ja lilled õitsesid. 

2019

Ilm: ülestähendamata. Talv on talve nägu, lumine, aga vahel sajab ka vihma. Lumi tuleb enne jõule. Kohe veebruari algusest algavad suured sulad ja need kestavad läbi kuu. Veebruari lõpuks lumikellukesed õitsevad. 

2018

Ilm: - 8 'C, lumeta, pilves, nõrk lõunatuul. Detsembris on nõrka lund, ka jõulude ajal on veidi lund maas. Jaanuaris on lund vähe. Lumine talv saabub veebruaris. Talve kõige külmemad päevad jäävad veebruari lõppu. Talv kestab ka veel terve märtsi ja ei taha üldse järele anda. Esimesed õitsejad murravad lumest läbi alles aprilli alguses. 

2017

Ilm: ülestähendusteta. Lund 7 cm (15.01). Talv saabus jaanuariga. Esimesed lumikellukesed on märtsi alguses. Olen talve südame kodumaalt kaugel.

2016

Ilm: -9 'C, kerged lumehood, sinna vahele ka päikest, lund poolde põlve (Pääsküla). Jaanuari algus on kohe väga külm, paiguti isegi alla 30 miinuskraadi. Stabiilne suladeta talv kestab veebruarini. Veebruari alguses keerab pehmeks. Tuleb nii lörtsi kui vihma. Kuigi lumikellukesed hakkavad õitsema märtsi algusest, tuleb kevad visalt ja mitu korda teeb veel märtsi jooksul krõbedat külma ja sajab ka lund. 

2015

Ilm: +2,2 'C, vahelduv pilvisus, vesine sula (Pääsküla). Heitlik talve algus, mis taliharjaks veel õiget talve nägu näidanud pole. Heitlikuna jätkab talv ka peale taliharja - vahepeal vesine, sekka mõni päris krõbe külmalaine. Lund vähevõitu. Veebruari lõpuks lumikellukesed õitsevad. Märts on juba puhas kevadkuu.

2014

Ilm: -8 'C, vahelduv pilvisus, tuul põhjast, vahel mõni sagar hooglund (Pääsküla). Talv saabub taliharjaks, enne seda on väga pehme, lumeta ja vihmasadudega. Veebruari lõpus õitsevad lumikellukesed. Veebruariga saab ka talv otsa.

Nagu näha, aastad ongi olnud väga erinevad!

Küllap on see olnud igatsus kevade järele, mis seda talve keskpunkti nii agaralt märkama on pannud - mõtlen takkajärgi nüüd. 

Uus aasta, suur lumi

Täna puhkab aed paksu lume all. Selge tähistaeva all on temperatuur langenud -7 kraadini. Hommikuks võib see langeda kümne miinuskraadi kanti. Maapind lumikatte all on sula ja vettinud. Palju on sadanud ja pinnas veest küllastunud. 

Aasta algas meie kandis suure vihmasajuga. Lähimas mõõtepunktis fiskeeriti sademeid 33 millimeetrit ööpäevas ja see tõi kaasa üleujutused. Aias olid üüratud veeloigud (no praktiliselt kõik ujus), suur magistaalkraav siin samas kõrval pole võib-olla aastakümneid nii vett täis olnud kui 2. jaanuari hommikul. Tiigi veetase on samuti ebatavaliselt kõrge. 

Eile ehk pühapäeva öösel sadas pisut enam kui 20 cm värsket lund. Varasemaga kokku on nüüd 35 cm kanti. Ehk siis järjekordne väga suur sadu. Kui see nüüd kõik sulama hakkab, nagu ilmaennustus lubab, võib eeldada taas liigvett ja lainetavat aeda. 

Värske lumi/ Fresh snow

Kaks külma ööd on aga ees 8-9 külmakraadiga, siis näitab norralaste ennustus nädala jagu 4-5 soojakraadiga sula. Plussis on ka ööd. Nii hakkab see lumi kindlasti sulama, protsessi kiirendab arvatavasti teisipäevaks ennustatud vihmasadu. Kokkuvõttes näib vähemalt suurem osa jaanuarist tulema soe ja sajune. Riigi ilmateenistus lubas külma teist kuu kolmandikku (peaks praegu olema) ja jälle pehmemat kuu lõppu. See ennustus ei läinud täppi. Ilm on soojem.

Ilm oli soojem ka möödunud 2024. aastal. Globaalselt esimest korda enam kui 1,5 kraadi soojem tööstusrevolutsiooni eelsest tasemest. See on märgiline.Ja mõtlemapanev - kuhu me liigume?!

Lumi õunapuudes/ Snow in apple trees

Roosipõõsas/ In a rose bush

Lumi puudel/ Snow on garden trees

Lumi on tihe ja peeneteraline. Lükates selle maht ei vähenenud ja seega oli hoovi puhtaks saamine päris suur töö. Juba lõunaks jõudis kohale ka valla sahk, mis lükkas puhtaks sissesõidutee. Riigteele polnud sahad õhtuks veel jõudnud. 

Ja see vesi, mis siia lumena maha sadas näikse olema pärivat justkui kariibimerelt. Selline puhas ja sisemiselt helesinine. Ilus.

Kariibimeresinine lumi/ Caribbean blue snow

Sinine silm/ Blue eye

Pean tunnistama, et pehme talv sobib mulle. Mitte et mulle suur lumi, mõõdukas külm ja suusarõõmud ei meeldiks, meeldivad küll. Aga pehme ilm laseb muretumalt talve mööda lasta - kasvuhoones on mitmeid taimi talvitumas, osas saabunud ja istutatud alles vahetult enne jõule. Taimi on ka juurde tulemas, sest näiteks haruldasemaid lumekupu sorte polegi võimalik muul ajal tellida kui südatalvel. Sama kipub olema lumikellukestega. 

Kui lumekupud saabuvad veel paari teise taimega, plaaningi nad kasvuhoonesse maha panna, kui ilm vähegi lubab ja taimed ise veel väikesed ja tugevad. Eelmine jaanuar oli näiteks aga väga külm ja siis jäid taimed ootele keldri aknale, kuid said ka niiviisi hakkama. 

Üle lumiste väljade/ Over the snowy fields

Kõrte graafika/ Graphics of stems

Tänane päev tõi aga ühe põneva pakkumise, löömaks kaasa ühes huvitavas projektis. Selles ei looda ei aeda ega istutata taimi, kuid tegemist on ometi aiaprojektiga. Loodetavasti tuleb edukas aia- ja aiaprojektide aasta! Üldse edukas aasta! Saagu nii!