teisipäev, 29. märts 2016

Soojad märtsipäevad

Tuleb tunnistada, et vahel lähevad Ilmateenistuse ennustused ka täkkesse. Ma söandasin olla isegi skeptiline ülestõusmispühadeks lubatud sooja osas. On olnud selliseid lootuseandmisi ja pettumusi ennegi. Aga võta näpust, seekord oli sünoptikutel õigus ja soojaks ilm läkski. Võiks öelda, et ebamärtsilikultki soojaks. Kuigi jah, loeme juba ka selle viimaseid päevi.

Pühapäeval oli sooja +11'C ja taevakaar oli pisut valkjas vines. Ülestõusmispühade teiseks pühaks aga kerkis temperatuur suisa +13 kraadini. Kõrgeid temperatuure saatis aga mõlemal päeval küllalt tugev tuul. Pühapäeval nägin ka oma esimest liblikat, oli kirju. Eile oli juba hulgaliselt kollaseid kirjudele lisaks. Silma jäid ka paar päevapaabusilma. 26. veebruaril saabusid esimesed kiivitajad, päev hiljem hallrästad. Eile õhtuhämaruses lendas krooksutades esimene nepp. Toimus hanede ja luikede ränne.

Crocus sieberi 'Tricolor'
Siberi krookus 'Tricolor' on neli aastat vastu pidanud ning näinud mitmesuguseid talvesid/ Crocus sieberi 'Tricolor' has survived four winters in my nordic garden now
Crocus 'Jeanne d'Arc'
Crocus 'Jeanne d'Arc' kauniste puhasvalgete õitega/ Beautiful white flowering crocus 'Jeanne d'Arc'
Crocus crysanthus 'Blue Pearl'
Pühapäeval olid siin vaid otsakesed, esmaspäeval õitemeri/ On Saturday, there was nothing except little tips of emerging blooms, on Monday however ... 
Crocus crysanthus 'Blue Pearl'
Crocus crysanthus 'Blue Pearl'
Spring crocuses
Krookused kõrreliste peenra servad, sekundeerib tähklavendel 'Hidcote'/ Crocuses on the verge of my Grass Border along with Lavendula angustifolia 'Hidcote'

Sellise sooja peale hakkas õnneks ka lumi jõudsalt sulama. Maja juurest ja aiast sai ta eile õhtuks peaaegu otsa. Väljadel on aga valget veel ja paistama on hakanud alles künnivaalude tipud. Esimesed õitsejad aga arenesid plahvatuslikult. Õied avasid Danfordi iirised ja esimesed krookused. Võrkiiristest lõi üleöö õide 'Lady Beatrix Stanley'. Ilmselt on just see minu varajaseim sort nn "normaaltingimustes".

Iris 'Lady Beatrix Stanley'
Iris histrioides 'Lady Beatrix Stanley'
Iris danfordiae
Iris danfordiae 
Spring irises
Varased iirised/ Early bulbous irises
Tulip Bed
Varajane tulbipeenar tulpide ootuses/ Early Tulip Bed still waiting for tulips
Püsikupeenras olev topeltõieliste lumikellukeste klump pidi kaua lumes kükitama. Alles nüüd sai ta vaevast lõplikult vabaks ja õisi täiel määral laiutada. Kaunis on ta.

Galanthus nivalis 'Flore Pleno'
Galanthus nivalis in Perennials Bed, finally free from snow
Bulbocodium vernum
Kevadine valevlill on üks väga mõnusa tooniga lilleke/ Bulbocodium vernum has a very nice bloom colour, maching well with purplish young leaves
Ja lõppude lõpuks olid ikkagi munadepühad. Olgu siis üks pilt lõpetuseks neistki! Traditsiooniliselt meil värvitud sibulakoorte ja muude katsetustega, mis igal aastal palju naeru ja elevust tekitavad, ennekõike näilistest ebaõnnestumistest (olete te mune värvinud moosileivaga?) Nood lähevad aga südamepiinadeta otse munadekoksimise võistlustulle.

Easter Eggs
Pühademunad/ Easter eggs

reede, 25. märts 2016

Maarjaõied

Kuupäev: 25.03.2016, Maarjapäev
Temperatuur: +5'C
Ilm: Hommik selge, lõuna pilves, õhtupoolik päikseline, tuuline

Vaikse neljapäeva õhtuhämaruses maale jõudes põikasin kohe esimese asjana tulbipeenra juurde, et näha, kas Danfordi iirised on õied juba jõudnud avada. Olid ju nupud juba trullakad möödunud pühapäeval, kuid vahepeal olnud vaid vilud päevad ja krõbedad ööd. Ei olnud kollased iirised oma õisi avanud. Aga naabriteks seatud võrkiirised 'Harmony' olid kui püssist lastud - mõnepäevatagused sinised õieotsakesed oleks kui viitsütikuga lahti plahvatanud. Seal nad nüüd siis nõndaviisi olid.

Tänane hommik päikesega andis selgema pildi. Rõõmustav.

Iris reticulata 'Harmony'
Teine õitseja sel aastal peale lumikellukesi/ Iris reticulata 'Harmony' is second bloomer this year after snowdrops in my garden
Tulip Bed
Danfordi iiris hoiab veel oma õisi/ Iris danforiae is keeping its blooms still closed
Iris reticulata 'Harmony'
Iris reticulata 'Harmony'
Loomulikult uurisin ma tähelepanelikult ka kõiki teisi võimalikke tulijaid. Püsikupeenras olevad 'Harmony' võrkiirised on alles väikeste roheliste otsakestena. Üldse on suurem osa peenardest ikka veel lumega kaetud. Lumikellukesedki passivad ikka lumes. Tulbipeenrast aga leidsin veel ühed väiksed värvilised ninad ja püsikupeenra servast samuti. Mõni soe päev ja värvi saab aeda juurde. Küll need esimesed õied on ikka rõõmustavad peale pikka talve!

Crocus sieberi 'Tricolor'
Siberi krookus 'Tricolor' on ka nina välja pistnud tulbipeenras/ Crocus sieberi 'Tricolor' showing also some colour in Tulips Bed
Galanthus nivalis 'Flore Pleno'
Lumikellukesed peavad ikka veel võitlema lumega/ Snowdrops still have to compete with snow
Bulbocodium vernum
Bulbocodium vernum edestab võrkiiriseid püsikupeenras/ Bulbocodium vernum is winning reticulata irises in Perennails Bed
Ma ikka ühtelugu varakevadeti mõtisklen ja valutan ka südant oma seinaäärse tulbipeenra ja kõigi selle varajasemate tärkajate pärast. Kas ma neile oma soovide ja tahtmistega mitte liiga ei tee? On nad seal vara ärganutena pidanud taluma vägagi külmi öid ja pikalt kestvaid ebasoodsaid ilmu. Mitmel kevadel on esimesed õied jäänud juba avanenutena tüseda lumevaiba alla. Aga vaatamata sellele on kõik tegelased püsinud, mis toob veidikenegi meelerahu, et päris nihu nende valikutega ka pole minudud.

Iris reticulata 'Harmony'
Seinaäärne tulbipeenar/ Tulip Bed with first b

kolmapäev, 23. märts 2016

Kellukesed lumes

Sel kevadel õigustavad lumikellukesed oma nime täielikult - õitsevad neist paljud sõna otseses mõttes lumes. Nii on ka suurema osa minu valgeõieliste sõbrakestega - nendele koduks saanud õunapuude alused on hetkel veel valdavalt lumega kaetud.

Lisaks lumele kimbutavad varajasi taimi juba nädalapäevad ka väga krõbedad selged ööd. Kesk- ja Põhja-Eestis on miinuskraadid langenud kümme ja enam pügalat alla nulli. Õnneks meie kandis on temperatuurid olnud pisut malbemad.

Galanthus 'Magnet'
Lumikelluke 'Magnet' näib olema üks varajasemaid minu kollektsioonis/Galanthus 'Magnet' seems to be one of the earliest in my garden
Levinumad lumikellukeste vormid ja sordid baseeruvad kolmel liigil - harilik lumikelluke (Galanthus nivalis), kurruline lumikelluke (Galanthus plicatus) ja suureõieline lumikelluke (Galanthus elwesii). Varajasemad neist on suureõieline ja harilik lumikelluke. Nii polnud kurrulistest lumikellukestest ja tema vormidest möödunud nädalavahetusel veel märkigi. Kahest esimesest oli aga juba üht-teist pildistada.

Kõige kaugemale paistis olema arenenud hübriidne sort 'Magnet'. Sordi peamiseks tunnuseks on tavalisest pikemad õieraod, mis annavad kauni kaarduva üldmulje. Õied kiiguvad iga väiksemagi õhu liikumise peale. Ja õied ise on suured.

Galanthus 'Magnet'
Galanthus 'Magnet'
Hariliku lumikellukese puhul näib täidisõieline vorm olema kübeke varasem kui lihtõieline põhivorm. Olen seda märganud oma aias ja tunnistasin seda ka kaks nädalat tagasi Kärdla aedades. Vahe on siiski väike.

Galanthus nivalis 'Flore Pleno'
Täidisõieline harilik lumikelluke külmal hommikul/ Galanthus nivalis 'Flore Pleno' on frosty morning
Galanthus
Harlikud lumikelluksed/ Galanthus nivalis under my apple trees
Galanthus nivalis
Galanthus nivalis
Galanthus nivalis
Galanthus nivalis
Suureõielistest lumikellukestest on mul põhiliik ja üks aedvorm. Mõlemad paistavad olema varajased. Suureõieliste seas on aga ka hilisema õitseajaga vorme.

Galanthus elwesii
Suureõieline lumikelluke/ Galanthus elwesii is another early snowdrop
Galanthus elwesii 'Pat Mason'
Suureõieline lumikelluke 'Pat Mason' on hiiglaslike õitega/ Galanthus elwesii 'Pat Mason' has gigantic flowers compared to common snowdrop
See on väike sissejuhatus lumikellukeste aega, mis on tegelikult ju alles vaevu alanud. Ilmselt kuu aega ei kirjuta ma nüüd muust, kui lumikellukestest. No natukene võrkiiristest ka. Ja varastest tulpidest. Aga kõige rohkem ikka lumikellukestest. :)

Galanthus
Kauaoodatud kaunikesed/ Long waited beauties
Galanthus nivalis 'Flore Pleno'
... ja ikkagi veel alles sügavas lumes/ ... and yet in deep snow

esmaspäev, 21. märts 2016

Kolm aastaringi päevaraamatut

21. märtsil 2013 kirjutasin siia virtuaalsesse vihikusse oma esimesed read ja postitasin esimesed pildid. Kevad oli siis hädaline saabuma nagu ka praegu. Palju oli veel lund ja pööripäeva saabumiseks olid vaevu sulanud vaid seinaäärsete peenrade kõige seinaäärsemad osad. Olin kaua hoogu võtnud ja sümboolselt oli otsa lahti tegemiseks just kevade esimene päev hea. Niisiis kolm aastat. Kolm aastat aiatoimetusi ja noppeid piltide ja lausejuppidena siin. Paras poisike juba!

Kevade saabumine seekord polnud kuigi kevadine. Krõbedad miinuskraadid öösiti ja külma põhjatuule ning lumepilvedega palistatud päevad kujundasid selle sündmuse. Siiski on hea teada, et päev on ööst võitu saanud ja minna saab vaid paremaks. Tulevateks lihavõttepühadeks juba lubatakse soojemaid päevi.

Snowy Fields
Kevade lumised väljad ja pilved/ Snowy fields and clouds of Spring Equinox
Laupäeva hommikul kuulsin maal esimest kevadlindu - sookurge, kuskil üle nende lumiste väljade, jõeluhal. Pühapäeva hommikul kuulsin juba aga ka paari lõokest, kuigi ilm oli kõle. Päeval lendas üle üks hallhaigru paar. Tasahilju, aga vääramatult on kevad saabumas.

Aias on puude ümber vaid mõned laigud maad puhtaks sulanud, valdavalt on aga kõik lumes. Mainitult on seinaäärsed peenrad lumevabad, sinna paistab päike, on tuulevari ja soojus akumuleerub kivisse. Nii võis leida just sealt ka selle aasta esimesed õied ja pungad. Aimasin juba ette, et Danfordi iiris võib valmistada üllatuse ja lumikellukeste osas oli ootus selge.

Iris danfodiae
Iris danforiae in Tulip Bed
Galanthus nivalis
Galanthus nivalis in my Tulip Bed
Galanthus nivalis var Flore Pleno
Galanthus nivalis var Flore Pleno in Garden Bed
Külmadel hommikutel olid vaesed lumikellukesed täiesti lamandanud. Päeva peale päikese käes taastasid taimed oma turgori ning tõusid reipalt püsti, et siis jälle uuele krõbedale ööle vastu minna. Kahju oli teistest. Aga ma tean, et nad peavad vastu.

Seinaäärsete peenarde koristamine saigi kevade esimeseks tööks. Lõikasin pealsed, buddlejade ja roosi varred, puhastasin iirised. Pelgasin, et pärast väga halba aastat tulpidele, ei ole mul tulbipeenrast enam kedagi oodata. Aga ei hullu kedagi, kenasti tulevad taas. Aedhortensiad 'Vanilla Fraise' ja 'Limelight' said omale uue kompaktsema vormi. 

Aiapeenrast lõikasin samuti kõik pealsed ning tegin esimese istutuse - Hortesest veebruaris toodud kuningliiliate sibulatel olid tekkinud juba idud ja ma leidsin, et parem on nad kohe kiirelt maha istutada. Räästaaluses peenras oli maa sula ja muld tahe. Usun, et neile oli see parim lahendus. Inglismaalt paar soetatud lumikellukest jäid veel aga ootele, sest õunapuude alused, kuhu nad peaksid saama, olid veel niihästi lume all kui külmunud. Ehk kannatavad järgmise nädalavahetuseni ära. Ja eile lõikasin õunapuid. Täna on küürutamisest ja puudel turnimisest keha suisa kange.

Iris reticulata 'Harmony'
Tulbipeenras on igasuguseid ninasid, esiplaanil võrkiiris 'Harmony'/ There are all kind of buds and shoots in Tulip Bed, Iris reticulata 'Harmoy' in front
 
Iris danfodiae
Tulbipeenar/ Tulip Bed
Spring Tulips Bed
Korrastatud tulbipeenar/ Tidy up in Tulip Bed
Mitmed meist on kurtnud muret mägisibulatega, et on talvega silostunud. Minu vana peenar on hetkel ainsana välja sulanud ja see on suurepärases vormis. Kadusid seal ei ole. Mõned aastad tagasi panin tulbipeenrasse ka mõned sordid ja seal on küll üks sort - 'Leopold' - kaotanud kõige suuremad rosetid. Õnneks on tütartaimed alles ja päris kadunuks seda lugema ei pea. Võimalik, et need on mingil kindlal liigil baseeruvad sordid, mis selle talvega kõige enam pihta on saanud. Eks kui järgmised välja sulavad, saab raporteerida uusi uudiseid.

Sempervivums
Mägisibulapeenar/ Sempervivum Bed
 
Pühapäev lubas teha veel ka ühe suusatiiru. Kes teab, võib-olla viimase sel hooajal. 15 km Holstre künklikel radadel. Tore oli, aga mul poleks üldse kahju, kui see jäigi viimaseks korraks. Kevad nüüd saabugu!

Homeland
Meie kandi külamaastikud/ Rural landscapes of our neighbourhood
 

teisipäev, 15. märts 2016

Tasapisi, pisitasa

Just niiviisi sammub sel aastal märts ja selmoel ta ka endale kevadet ligemale laseb. Tegelikult on märts poole peale saanud väga kiirelt, kuid muutused õues on visad saabuma. Muutused kevade poole. Suuremat osa mandrimaad katab endiselt toekas lumikate ja ei taha ta alluda ei vihmale ega päikesele. Vähehaaval on ta küll madalamaks vajunud, kuid nii mõnelgi ööl, pimeduse varjus, end taas tüsedamaks kasvatanud. Suusasõbrad rõõmustavad ja käisin isegi laupäeval veel Alutaguse maratoni sõitmas.

Aga märts mulle väga meeldib. Meeldib siis, kui päeval päike särab ja räästas tilgub, öö aga muudab kõik krõpsuks ja osoon tahab viia meelemärkuse. Viimane muidugi piltlikult. Selged märtsi hilisõhtud on aasta kõige värskemad! Mõned sellised päevad on ka sel aastal olnud, kuigi vähevõtu. Märtsi ennast on veel järel poole jagu ning ehk tuleb selliseid päevigi lisaks, kuid talv ise saab juba viie päeva pärast otsa. Kalendri järgi.

Kui hoolikalt ringi vaadata, siis kevadisi märke siin ja seal natuke ikka on. Sellist varakevadet, nagu möödunud nädalal saartel nägin, mandrilt muidugi hetkel ei leia, kuid valged õied olid nädalavahetusel olemas Virumaal Oandul kui ka Tallinnas botaanikaaias.

Galanthus nivalis, Oandu
Oskuslikult kevadisse päikeselaiku istutatud lumikellukesed on Oandul juba lumest vabad/ Smartly placed snowdrops bloom earlier in sunny, snow free spots while rest of the garden might still rest in deep snow
Galanthus nivalis, Oandu
Galanthus nivalis, Oandu, Estonia
Tallinna Botaanikaaia lumikellukeste kogu kasvab laia lehisevõra all. Päikest sinna palju ei paista ja nii oli pühapäeval seal veel lumevaip katmas. Aga esimesed vaprad valged õied rajasid sealgi teed valguse poole. See on hämmastav jõud, millega nad end läbi külmunud maa ja kõva lumekooriku suruvad. Imetlusväärne. Ja igatipidi ilus.

Galanthus, Tallinn Botanic Garden
Vaprad/ Brave Ones
Galanthus, Tallinn Botanic Garden
Kõike trotsiv loomine/ Creation of against all odds
Käisin vaatasin ka vinavad lumeroosid üle. Nemadki on ärganud. Mõnda taime on ka talvised pakased pisut näpistanud, kuid üldmulje neist oli hea. Samuti ühed imetlusväärselt vaprad taimed.

Helleborus foetidus, Tallinn Botanic Garden
Vinav lumeroos/ Helleborus foetidus, Tallinn Botanic Garden
 
Botaanikaaeda läksin ma muidugi orhideenäitust vaatama. Aga see ei olnud miskitpidigi huvitav. Palju inimesi ja vähe orhideesid. Väljapanekud vaesed ja kujunduselt ilmetud. Tõttöelda olin pettunud. Pilku püüdis hoopis üks pelargoon või lõunamaine kurereha, mis oli suur ja ilusaid väikseid lillasid õisi tihedalt täis. See köitis pilku ja pani imetlema. Silma jäi ka veel odalill, mis sätib end õitsema ja on tohutu suure õievarre kasvatanud. Tahaks teda täisõies näha. Kasvuhoonete lopsakus aga oli ka tore vaadata.

Tallinn Botanic Garden
Orhideenäituse kõrghetk/ Highlight of orchid show - some geranium in full bloom. The rest was old same old, not worth capturing
Tallinn Botanic Garden
Subtroopika üldvaade/ General view of sbutropics, Tallinn Botanic Garden
Tallinn Botanic Garden
Odalill/ Doryanthes about to bloom  
Reedel saan üle väga pika aja maale minna. Eks näis, kas mõni lumikelluke ka seal juba õitseb ja mind ootamas on. Mina ootan igal juhul väga!

esmaspäev, 7. märts 2016

Saartele, kevadele ligemale

Viimane nädal viis mind suisa kõigele meie kolmele suuremale saarele. Kevadisi linnu-uudiseid hakkas saartelt tulema juba nädal - poolteist tagasi. Nüüd oli võimalus endal kõigele silm ise peale heita. Tüüpilisi kevadlinde ei olnud mul õnne näha, ei lõokesi, kiivitajaid ega künnivareseid. Aga et meri oli lahti sulanud, võis näha suuremaid ja väiksemaid veelinde.

Muhumaa ja Saaremaa vahel oli mõlemal pool väinatammi kühmnokk- ja laululuiki, aga ka väiksemaid pardilisi. Häälekalt kaagutades lendas üle ka üks hallhane paar. Saareinimesed peavad ka luiki kevadlindudeks, kuigi nii mõnelgi pool vaba vee olemasolul võib neid aasta ringi näha.

Väike väin, Muhumaa
Luiged Väikses väinas/ Swans at Väike Strait between islands Muhumaa and Saaremaa
Väike väin, Muhumaa
Varakevadine veelinnustik/ Early water avifauna
Kui ühel pool tammi oli palju kühmnokkluiki, siis samal ajal teisel pool oli salk laululuiki ning nende juures kükitas ka üks suurem tume lind. Pildile tabasin ta just lendutõusu hetkel, mil sai selgeks tema tegelik suurus. Ilmselt oli tegemist möödunudsuvise merikotkaga. Merikotkaste noorlinnud on märksa tumedamad kui nende vanemad.

Väike väin, Muhumaa
Kotkas/ Eagle
Väike väin, Muhumaa
Rändurite puhkehetk/ Restful moment of distant travellers
Nädalavahetusel Hiiumaalt leidsin üles aga päris kevade! No varakevade vähemalt! Lund oli seal võrdlemisi vähe järel ja Kassari piirkond oli päris lumetu. Ja Kärdla aedades õitsesid esimesed lumikellukesed. Küllap mujalgi. Topeltõielised olid väikese edumaa saanud lihtõieliste ees ning märtsikellukesedki olid juba tulemas.

Galanthus nivalis var Flore Pleno, Hiiumaa
Esimesed kevadõied Hiiumaa aias/ First blooms of Spring on Hiiumaa island
Galanthus nivalis var Flore Pleno, Hiiumaa
Galanthus nivalis 'Flore Pleno'
Galanthus nivalis var Flore Pleno, Hiiumaa
Galanthus nivalis 'Flore Pleno'
Galanthus nivalis var Flore Pleno, Hiiumaa
Armsad valged õied/ Sweet white blooms of snowdrops
Eile jalutasime Kassaris Sääre tirbi otsa. Seal on toimumas suured muutused - käimas on alvarite ehk loopealsete taastamise projekt. Pikalt ja peenelt merre ulatuv Sääre tirp on kavandatud suures osas kadakavõsast ja mändidest puhtaks raiuda, jättes miljööks vaid mõned tutid siia ja sinna. Säilitatud olid ka suurem osa pihlakaid. Uue ilme saanud poolsaar nägi kena välja ning loodetavasti tulevikus hakkavad kariloomad seda ilu hoidma ja kohast paepealset niidutaimestikku kujundama. Huviga jälgin, kuidas see projekt edasi areneb.

Sääre tirp, Hiiumaa
Kassari kliburannad/ Shingle shores of Kassari, Hiiumaa
Sääre tirp, Hiiumaa
Vastkujundatud rannamaastikud/ Newly reclaimed beach meadows
Kes jalutuskäigu Sääre tirbi otsa ette võtnud, teab, et tegemist on päris pika teekonnaga. Viimane madalalt merre ulatuv sabaots on kivine ja tuleb hoolikalt jälgida oma jalgealust. Täna annavad tunda nii kangevõitu reied kui kannikad. Aga ka kergelt päikesest õhetav näonahk, ja see on hea! Oh seda kontoriroti elu.
Sääre tirp, Hiiumaa
Kivine tee kaob merre/ Sääre tirp - narrow peninsula of Hiiumaa, reaching far to the sea
Sääre tirp, Hiiumaa
Kõige lõpus kohtuvad kaks merd paremalt ja vasemalt/ At the end, where two seas meet